Kreekas leitud salapärane ringikujuline ehitis jahmatab arheolooge
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
17. juuni 2024, 17:43
:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16159108t1hbc81.jpg)
Kreekas Kreeta saarel avastati hiljuti ühelt künkalt erakordne, umbes 4000 aasta vanune ringikujuline kiviehitis. See pronksiaegne struktuur, mille pindala on 1800 ruutmeetrit, leiti Papoura mäe tipust, Kastelli linnast loodes, ja see tuli päevavalgele suure lennujaama ehitusprojekti käigus tehtud kaevetööde ajal.
Arheoloogid, kes praegu seda ala uurivad, arvavad, et see võis olla rituaalne või religioosne paik. Labürinditaoline struktuur koosneb kaheksast kivirõngast, mille keskmine paksus on 1,4 meetrit ja mõned neist on säilinud kuni 1,7 meetri kõrguseni.
Arhitektid, kes selle ehitisega seotud olid, pärinevad Kreeta Minose kultuurist, mis on tuntud oma mäetippudel asuvate pühapaikade ja seal peetud iidsete rituaalide poolest. Nendes paikades leidub sageli Minose kunsti suurepäraseid näiteid, sealhulgas religioosset arhitektuuri ning loomade ja inimeste terrakotafiguure.
Papoura mäel asuva ringikujulise struktuuri pühapaiga staatuse üle on siiski veel küsimusi. Selle asukoht mäe tipus ja erinevus teistest seni leitud Minose ajastu ehitistest teeb selle ainulaadseks. Kreeka kultuuriministeeriumi teates spekuleeritakse, et seda võidi kasutada rituaalsete tseremooniate läbiviimiseks, millega kaasnes toit, vein ja võimalik, et ka ohverdused, kuna alalt on leitud suures koguses loomaluid.
/nginx/o/2024/06/17/16159109t1h0180.jpg)
Ehitise peamine kasutusperiood oli aastatel 2000–1700 eKr, mis jääb kesk-Minose perioodi. Sel ajal kasvas saare elanikkond märkimisväärselt, eriti sellistes piirkondades nagu Knossos, Phaistos ja Malia. Selle õitsengu ajal algas Kreeta ikooniliste Minose paleede ehitamine, et rahuldada kasvava elanikkonna vajadusi. Paleed rajati kohtadesse, mida oli tuhandeid aastaid kasutatud kogukondlikeks tseremooniateks. Umbes aastatel 1750–1700 eKr hävisid paljud neist ehitistest, peamiseks põhjuseks peetakse maavärinaid.
Pärast aastat 1450 eKr hakkasid saarel domineerima Kreeka maismaalt pärit mükeenlased ja paljud Minose kultuuris laialt levinud pühapaigad jäid kasutuseta. Arheoloogid usuvad, et 1750–1470 eKr pärinevate keraamiliste jäänuste põhjal võidi seda paika kasutada veel pikka aega pärast kesk-Minose perioodi.
/nginx/o/2024/06/17/16159115t1h4054.jpg)
Kreekas ehitustegevuse korraldamine on keeruline, kuna sageli avastatakse uusi ajaloolisi paiku, mis võivad plaane nurjata. Ainuüksi Kastelli lennujaama projekti raames on Kreeka kultuuriministeeriumi andmetel avastatud juba vähemalt 35 uut arheoloogilist paika.
Ministeerium on avalikkust rahustanud, et vähemalt praegu on see avastus uusehituse eest kaitstud. Kreeka kultuuriminister, arheoloog Lina Mendoni, on öelnud: «Tegemist on ainulaadse ja äärmiselt huvipakkuva leiuga. On olemas lahendused, et mälestise arheoloogiline uurimine viiakse lõpule ja see saab olema täielikult kaitstud.»
Allikas: sciencealert.com