Louvre´i muuseumi all Pariisis soomustatud uste taga asub üks maailma kõige kõrgtehnoloogilisemaid kunstilaboreid. Hiljuti saabus sinna hinnaline aare Vietnamist, mida teadlased asusid erinevate instrumentidega uurima ja töötlema.
Pariisis Louvre´i muuseumi all asub salalabor, kust ei puudu isegi osakestekiirendi
Kolmel korrusel ja ligi 6000 ruutmeetril asub Louvre´i esise pargi all Prantsusmaa muuseumide teadus- ja restaureerimiskeskus (C2RMF), millel on isegi omaenda osakeste kiirendi nimega AGLAE ning on asutuses töötavad radioloogid, keemikuid, geoloogid, metallurgid, arheoloogid ja insenerid.
150-liikmeline meeskond uurib aastas umbes tuhandet kunstiteost, avastades täpselt, milliseid materjale ja meetodeid nende valmistamisel kasutati, uurides nende päritolu ja vanust ning kuidas aastad on neid muutnud.
Analüüsid annavad restaureerimismeeskondadele teavet nii Louvre'is endas, Versailles' kui ka mujal asuvate kunstiväärtuste ja muuseumieksponaatide seisundi kohta.
Paljud maailmakuulsad kunstiteosed on juba sellest laborist läbi käinud alates selle loomisest 1999. aastal, sealhulgas Mona Lisa maal, Notre-Dame'i katedraali vitraažaknad ja Napoleoni mõõk.
Nagu CSI kriminalistikalabor
Kui uudisteagentuuri AFP ajakirjanik hiljuti sai haruldase külastuse loa salajasse laborisse, oli sinna hiljuti saabunud 11. sajandi pronkskuju Hindu jumalast Vishnust Kambodžas, mida vaadati üle enne Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides toimuvaid näitusi järgmisel aastal.
Khmeeri kunsti meistriteos Vishnu leiti Angkor Watist 1936. aastal ning see on haruldane lamav kujutis Hindu jumalast, mis oleks täies ulatuses olnud umbes kuus meetrit pikk.
Paksude pliist uste taga viis kümnest spetsialistist koosnev meeskond parajasti kuju peal läbi röntgen- ja 3D-skaneerimist.
Teatud osi testitakse seejärel kõrgtehnoloogiliste tehnikatega nagu röntgenfluorestsents ja spektromeetria, mis pommitavad kuju gammakiirte ja elektronidega, et avastada selle üksikasjalik keemiline ja molekulaarne koostis.
«Me oleme natuke nagu NASA, igaüks oma oskustega, või «CSI: Miami» seriaali teaduspolitsei,» ütles meeskonna juht David Bourgarit, kes on ametilt arheoloogia metallide uurimisinsener.
«Meie «kuriteopaigad» on arheoloogilised leiud. Püüame mõista, kes neid haruldasi aardeid valmistas, kuidas ja miks, see ongi nagu politseiuurimine,» lisas ta.
Teadlane osutas väikestele valgetele täppidele kuju kulmudel, mis olid tema sõnul teist sorti metallist kui kuju ise: «tihedam kui vask, mis vajab edasist analüüsi, et seda tuvastada.»
Meeskond soovib samuti tuvastada savi, mida kasutati kuju algse vormi valmistamiseks, mille jäljed on endiselt selle sees.
See peaks aitama täpselt kindlaks teha, kus pronkskuju valmistati, võrreldes proove mullanäidistega.
Osakestekiirendi pommitab ajaloolisi artefakte
Mõned fragmendid võivad läbida ka AGLAE ( ehk Grand Louvre Accelerator of Elemental Analysis) osakestekiirendi, mis paigaldati 1990. aastatel ja on ainus selline maailmas, mis töötab ainult kunstiteostega.
Masinatega täidetud ruumis tekitab sirge kiirendi võimsalt müra, kui see tekitab ja paiskab osakesi kunstiteostele ja ajaloolistele esemetele.
See keeruline aparaat lubab teadlastel määrata elementide koguseid, millest asjad koosnevad ja ühendite kombinatsioone, lisades veel ühe andmekihi nende analüüsimiseks ja dateerimiseks, samuti ehtsuse kinnitamiseks.