Pariisis Louvre´i muuseumi all asub salalabor, kust ei puudu isegi osakestekiirendi

Pariisi Louvre'i muuseumi all asuvasse laborisse saabus juunis hinnaline pronkskuju, mis jõudis kõrgtehnoloogilisse keemilise analüüsi seadmesse. Tuileries´ aedade ja Louvre´i all asub Prantsusmaa muuseumide uurimis- ja restaureerimiskeskus, kus radioloogid, keemikud, geoloogid, metallurgiainsenerid, arheoloogid ja muud teadlased uurivad igal aastal umbes tuhandet kunstiteost. Kolmel tasandil asuvate teadusinstrumentide seast ei puudu isegi osakestekiirendi, mis aitab haruldaste aarete sisemusse vaadata. Foto: JULIEN DE ROSA / AFP / Scanpix

Louvre´i muuseumi all Pariisis soomustatud uste taga asub üks maailma kõige kõrgtehnoloogilisemaid kunstilaboreid. Hiljuti saabus sinna hinnaline aare Vietnamist, mida teadlased asusid erinevate instrumentidega uurima ja töötlema.

Kolmel korrusel ja ligi 6000 ruutmeetril asub Louvre´i esise pargi all Prantsusmaa muuseumide teadus- ja restaureerimiskeskus (C2RMF), millel on isegi omaenda osakeste kiirendi nimega AGLAE ning on asutuses töötavad radioloogid, keemikuid, geoloogid, metallurgid, arheoloogid ja insenerid.

150-liikmeline meeskond uurib aastas umbes tuhandet kunstiteost, avastades täpselt, milliseid materjale ja meetodeid nende valmistamisel kasutati, uurides nende päritolu ja vanust ning kuidas aastad on neid muutnud.

Analüüsid annavad restaureerimismeeskondadele teavet nii Louvre'is endas, Versailles' kui ka mujal asuvate kunstiväärtuste ja muuseumieksponaatide seisundi kohta.

Prantsusmaa Muuseumide Uurimis- ja Restaureerimiskeskuse (C2RMF) arheometallurg David Bourgarit veeretab koos abilisega hiljuti Kambodžast saabunud kuulsa lamava Vishnu 11. sajandist pärit pronkskuju, mida uuritakse ja restaureeritakse Pariisis Louvre´i all asuvas maa-aluses laboris. AGLAE nimelises osakestekiirendis ja muude aparaatide all läbib kunstiaare «arstliku kontrolli». Foto: JULIEN DE ROSA / AFP / Scanpix

Paljud maailmakuulsad kunstiteosed on juba sellest laborist läbi käinud alates selle loomisest 1999. aastal, sealhulgas Mona Lisa maal, Notre-Dame'i katedraali vitraažaknad ja Napoleoni mõõk.

Nagu CSI kriminalistikalabor

Kui uudisteagentuuri AFP ajakirjanik hiljuti sai haruldase külastuse loa salajasse laborisse, oli sinna hiljuti saabunud 11. sajandi pronkskuju Hindu jumalast Vishnust Kambodžas, mida vaadati üle enne Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides toimuvaid näitusi järgmisel aastal.

Khmeeri kunsti meistriteos Vishnu leiti Angkor Watist 1936. aastal ning see on haruldane lamav kujutis Hindu jumalast, mis oleks täies ulatuses olnud umbes kuus meetrit pikk.

Paksude pliist uste taga viis kümnest spetsialistist koosnev meeskond parajasti kuju peal läbi röntgen- ja 3D-skaneerimist.

Teatud osi testitakse seejärel kõrgtehnoloogiliste tehnikatega nagu röntgenfluorestsents ja spektromeetria, mis pommitavad kuju gammakiirte ja elektronidega, et avastada selle üksikasjalik keemiline ja molekulaarne koostis.

Prantsusmaa Muuseumide Uurimise ja Restaureerimise Keskuse arheometallurg David Bourgarit vaatab hiljuti Kambodžast saabunud kuulsa lamava Vishnu 11. sajandi pronkskuju röntgenanalüüsi, et leida sellelt sisemisi detaile ja määrata kuju koostist. Savijälgede põhjal üritatakse ka kindlaks teha, kus kuju valati. Foto: JULIEN DE ROSA / AFP / Scanpix

«Me oleme natuke nagu NASA, igaüks oma oskustega, või «CSI: Miami» seriaali teaduspolitsei,» ütles meeskonna juht David Bourgarit, kes on ametilt arheoloogia metallide uurimisinsener.

«Meie «kuriteopaigad» on arheoloogilised leiud. Püüame mõista, kes neid haruldasi aardeid valmistas, kuidas ja miks, see ongi nagu politseiuurimine,» lisas ta.

Teadlane osutas väikestele valgetele täppidele kuju kulmudel, mis olid tema sõnul teist sorti ​​metallist kui kuju ise: «tihedam kui vask, mis vajab edasist analüüsi, et seda tuvastada.»

Kõrgtehnoloogiliste tööriistade hulga kuulub ka osakestekiirendi, mis teeb küll kõva lärmi, kuid kohtleb kunstiteoseid hellalt, pommitades neid üliväikeste elementaarosakestega kehade koostise teadasaamiseks. Foto: JULIEN DE ROSA

Meeskond soovib samuti tuvastada savi, mida kasutati kuju algse vormi valmistamiseks, mille jäljed on endiselt selle sees.

See peaks aitama täpselt kindlaks teha, kus pronkskuju valmistati, võrreldes proove mullanäidistega.

Osakestekiirendi pommitab ajaloolisi artefakte

Mõned fragmendid võivad läbida ka AGLAE ( ehk Grand Louvre Accelerator of Elemental Analysis) osakestekiirendi, mis paigaldati 1990. aastatel ja on ainus selline maailmas, mis töötab ainult kunstiteostega.

Louvre´i alune kinnine labor, mille raskete metalluste taha tavainimesed ei pääse, teeb maailma tuntuimate aarete tervisekontrolli kõrgtehnoloogiliste seadmetega, millega uuritakse igal aastal umbes tuhandet Prantsuse ja välismaist kunstiteost. Foto: JULIEN DE ROSA / AFP / Scanpix

Masinatega täidetud ruumis tekitab sirge kiirendi võimsalt müra, kui see tekitab ja paiskab osakesi kunstiteostele ja ajaloolistele esemetele.

See keeruline aparaat lubab teadlastel määrata elementide koguseid, millest asjad koosnevad ja ühendite kombinatsioone, lisades veel ühe andmekihi nende analüüsimiseks ja dateerimiseks, samuti ehtsuse kinnitamiseks.