Prževalski metsikud hobused jõudsid pärast sajandeid Kasahstani rohumaadele tagasi

Foto: Václav Šilha / Praha loomaaed

Ohustatud Prževalski hobused, mis olid loodusest kadunud, on nüüd pärast aastakümneid kestnud jõupingutusi esimest korda üle 200 aasta naasnud Kasahstani kuldsetele steppidele. Eelmisel nädalal jõudis kohale esimene rühm, mis koosnes ühest täkust ja kuuest märast. Eesmärk on tuua järgmise viie aasta jooksul Kasahstani veel vähemalt 40 hobust.

Juuni alguses võeti Praha loomaaia eestvedamisel ette seitsme Prževalski hobuse lennutransport Euroopast Kesk-Aasia riiki. Teadlased raporteerivad, et hobustel läheb hästi: nad liiguvad tasandikel ringi ja on alustanud isegi paaritumist. Loomaaia töötajad peavad seda mitme põlvkonna vältel tehtud looduskaitsetöö võidukäiguks.

Praha loomaaed, mis on viimased poolteist aastakümmet tegelenud hobuste toomisega tagasi Kesk-Aasiasse, peamiselt Mongooliasse, teatab et Kasahstani projekt on olnud plaanis alates 2022. aastast pärast kohaliku valitsusega lepingu sõlmimist. Eelmisel nädalal jõudis lõpule aastatepikkune töö. Praha loomaaed valis välja hobused erinevatest programmidest üle Euroopa ja pani nad enne reisi tutvumiseks mitmeks kuuks kokku samasse Berliini Tierparki loomaaeda.

Juuni alguses algas reis, mille käigus transportisid sõjaväelennukid hobuseid kahes grupis 6000 km pikkusel lennul, kus tehti vahemaandumisi Türgis ja Aserbaidžaanis. Kui nad olid maandunud Kasahstani Arkalõki lennujaamas, viidi nad kaheksa tunniga tasandikule, kus nad lõpuks pääsesid Altyn Dalale, mis tähendab Kasahstani keeles kuldset steppi.

​ Prževalski hobune Zeta II väljub transpordikastist, pärast saabumist Alibi Altyn Dala  taasasustamiskeskusesse Kasahstanis, 04. juuni 2024​. Foto: FILIP SINGER

«See on ohustatud liik, mis naaseb oma esivanemate maadele. 1960. aastatel looduses välja surnud liik, mida viimati nähti Mongoolias... nii et see on lihtsalt imeline... ime,» ütles Praha loomaaia pressiesindaja Filip Mašek.

Neljapäeval ütles loomaaia pressiesindaja härra Mašek BBC-le, et pärast algset pelglikkust hakkasid hobused juba kaugemale minema. Väga hea uudis on see, et teadlased teatasid sel nädalal ka seda, et mõned hobused on hakanud paarituma.

Hobused toodi teadlikult varasuvel, et neil oleks aega kohaneda enne talve, mis on steppides tavaliselt väga karm. Nad hoitakse esimesel aastal 60 hektari suuruses kohanemisalas, enne kui nad lastakse laiemale rohumaale. Foto: FILIP SINGER

Praha loomaaia pressiesindaja Mašek ütles, et loomaaed loodab saavutada eelmise kümnendi Mongoolia programmi edu, kus 34 hobuse sissetoomine on aidanud suurendada kohalikku populatsiooni, mis on nüüdseks üle 850 looma. Ta ütles, et teadlased on optimistlikud ja lootusrikkad. Ta märkis, et kuigi inimtegevus ei olnud hobuse väljasuremise ainus põhjus, kiirendasid sellised tegevused, nagu küttimine ja liigi aretamine koduhobustega, nende hävinemist.

«Me oleme ikka veel vastutavad selle eest, et see metsik hobune loodusest kadus, ja nüüd saame seda omamoodi ümber pöörata ja anda ta loodusele tagasi.» Ta kirjeldas seda kui moodsa loomaaia lõppeesmärki: «Olla omamoodi Noa laev, kus on kõik need ohustatud liigid esindatud.»

«See on ajaloolise tähtsusega sündmus,» ütles loomaaia direktor Miroslav Bobek  avalduses. «Need seitse hobust, keda me kahe Tšehhi armee lennukiga siia vedasime, on esimesed selle liigi isendid Kesk-Kasahstanis sadade aastate jooksul.»

Kuigi viimastel aastakümnetel on hobuseid tasapisi Mongooliasse ja Hiina uuesti sisse toodud, on see esimene kord, kui nad on uuesti Kasahstanis. Prževalski hobune on viimane metsiku hobuse liik planeedil, mis sai oma nime Vene maadeuurija Nikolai Prževalski järgi, kes oli esimene, kes identifitseeris hobuse Euroopa teadusringkondade jaoks.

See liik on pärit aastatuhandete tagusest ajast Kesk-Aasia steppidest ning teadlased viisid selle 19. ja 20. sajandil Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, kus populatsioonid rajati loomaaedadesse.

Kuni 1903. aastani läks korda kinni püüda ja Euroopasse toimetada 52 puhtaverelist ja 2 hübriidset looma, kuid ainult 3 paari nendest hakkasid tehisoludes sigima. Need isendid koos 1945. aastal Mongoolias püütud viimase metsiku märaga Orlitsa III on eellasteks kõigile tänapäeva Prževalski hobustele. Teise maailmasõja tõttu oleks Prževalski hobuste pidamine peaaegu lõpetatud.

Looduses vähenes 1940. ja 1950. aastatel Prževalski hobuste arvukus järsult, viimast looma nähti 1969. aastal. Mõned neist sattusid Müncheni ja Praha loomaaedadesse. Nende järeltulijad on nüüd uuesti Kasahstani viidud.

Foto: REUTERS / David W Cerny

Kultuuriloolised esemed viitavad sellele, et inimesed riigi põhjaosas ratsutasid ja kasutasid hobuseid toiduks vähemalt 2000 aastat enne seda, kui Euroopas oli andmeid kodustatud hobuste kohta. Kuid Prževalski «avastamise» ajal 1879. aastal võis hobuseid leida vaid väikesel alal Lääne-Mongoolias. Konkurents inimeste ja kariloomadega ning muutused keskkonnas, nagu teedeehitus, mis killustas nende populatsiooni, viisid nende väljasuremiseni.

Pärast Teist maailmasõda tehti rahvusvahelisi jõupingutusi loomade päästmiseks. Praha loomaaiale usaldati selle tõu rahvusvaheline aretamine. 

Prževalski hobust on pikka aega peetud ainsaks tõeliseks allesjäänud metsikuks hobuseliigiks, kuna sellised liigid, nagu Ameerika mustang ja Austraalia brumby on küll metsikud hobused, kui on aretatud kodustatud loomadest. Prževalski hobune on lühem ja kopsakam kui tänapäeva kodustatud hobused ning nende geneetilised erinevused näitavad, et kumbki liik ei ole teise esivanem.

Allikas: bbc.com ja theguardian.com