Nädalaid enne suuri maavärinaid on tehiskaaslastelt näha need muutused Maal

2023. aasta Türgi maavärina intensiivsuse kaart ja geograafiline asukoht. Must tärn tähistab maavärina epitsentrit. Foto: earthquake.usgs.gov/earthquakes

Satelliidiandmed näitavad, et maavärinate eel võivad ilmneda elektromagnetilised anomaaliad. Näiteks 2023. aasta Türgi maavärina eel täheldati selliseid anomaaliaid juba 19 päeva varem. See viitab sellele, et maavärinad võivad ennast reeta maapinnal, atmosfääris ja ionosfääris toimuvate muutute kaudu varem kui seni arvatud ning neid muutusi on võimalik satelliitide abil tuvastada.

Hiljuti ajakirjas Journal of Applied Geodesy avaldatud uuring toob välja, et maavärinate varajase hoiatamise süsteemid võivad olla elutähtsad, aidates vähendada surmajuhtumeid ja hävingut. Selliste süsteemide väljatöötamisel kasutatakse satelliite, et jälgida erinevaid füüsikalisi ja keemilisi näitajaid maapinnal, atmosfääris ja ionosfääris.

Anomaaliad, mida peetakse maavärina ettekuulutajateks, on teadlastele teada, kuid nende täpne mustrite tuvastamine on keeruline. See keerukus tuleneb maavärina eellainete interaktsioonidest, mis varieeruvad sõltuvalt maavärina omadustest ja geograafilisest asukohast. Siiski tänu üha arenenumale satelliiditehnoloogiale on teadlased hakanud neid mustreid järk-järgult tuvastama.

Teherani ülikooli professor Mehdi Akhoondzadeh uuris satelliidiandmeid, mis olid seotud kahe 6. veebruaril 2023 Türgi ja Süüria piiri lähedal toimunud maavärinaga. Ta kasutas andmeid Hiina seismo-elektromagnetiliselt satelliidilt CSES-01 ja Euroopa kosmoseagentuuri Swarmi satelliitidelt. Professor täheldas maavärina piirkonnas maapinna temperatuuri anomaaliaid 12–19 päeva enne maavärinaid ning atmosfääri näitajate anomaaliaid 5–10 päeva enne maavärinaid, sealhulgas veeauru, metaani, osooni ja süsinikmonooksiidi taseme muutusi.

CSESi päevase keskmise elektrontiheduse tulemused päevasel ajal 1. novembrist 2022 kuni 10. veebruarini 2023 Dobrovolski piirkonnas 2023 Türgi maavärina epitsentris. Mustad nooled näitavad anomaalseid päevi. Foto: Mehdi Akhoondzadeh

Ionosfääris leidis ta elektronide tiheduse ja temperatuuri mõõtmisel selgeid anomaaliaid 1–5 päeva enne maavärinaid. Need ajalised vahemikud, mil anomaaliad ilmnesid, viitavad sellele, et need algasid maapinnalt ja levisid järk-järgult atmosfääri kõrgematesse kihtidesse ja lõpuks ionosfääri.

Selliste nähtuste uurimine võib palju kaasa aidata maavärinate varajase hoiatamise süsteemide arendamisele. Tulevikus on vaja analüüsida rohkem maavärinaid, et paremini mõista ja tuvastada neid varajase hoiatamise mustreid.

Allikas: phys.org