Uurijad ⟩ See oli haneline, aga kaalus üle 200 kilo!

Genyornis newtoni Foto: Jacob C. Blokland (Flindersi ülikool)

Hanedel on agressiivsete ja ebameeldivate lindude maine, seega kujutage ette, et üks neist on rohkem kui kaks meetrit pikk ja kaalub umbes 230 kg. See on Genyornis newtoni, jääaja «tormilind» Austraaliast, kelle esimese täieliku kolju on teadlased nüüd avastanud.

Austraalia põliselanikud elasid kümneid tuhandeid aastaid koos hämmastava megafaunaga. See hõlmas ka hiiglaslikke lennuvõimetuid linde, teaduslikult tuntud kui Dromornithidae ehk mihirungid Djab Wurrungi rahva keeles. Neid kutsutakse mõnikord ka «tormilindudeks» või «deemon-partideks» nende tohutu suuruse ja üllatava suguluse tõttu partide ja hanedega.

Viimane teadaolev liik, Genyornis newtoni, suri välja umbes 45 000 aastat tagasi, mis tähendab, et nad elasid osaliselt koos esimeste inimestega, kes Austraaliat koduks nimetasid. Kuid üks oluline osa puslest oli fossiilide andmetest puudu: ainus teadaolev kolju, mida kirjeldati 1913. aastal, oli liiga kahjustatud, et teha kindlaks, milline pea välja nägi. Eriti ülemine lõualuu.

Nüüd on teadlased avastanud selle liigi esimese terve kolju, mis paljastab rohkem teavet linnu välimuse ja käitumise kohta. Koljul oli suured kolbaluud, suured lõuad ja kiivriks nimetatav luuhari pea ülaosas. Sellised omadused on sarnased teistele varajaste veelindude liikidele.

2019. aastal Flindersi ülikooli paleontoloogialabori välitöödel Callabonna järve ääres leitud Genyornis newtoni kolju. Foto: Phoebe McInerney / Jacob Blokland

«Genyornis'e täpsete sugulussuhete väljaselgitamine selles rühmas on olnud keeruline, kuid selle uue koljuga oleme hakanud puslet kokku panema, mis näitab, et see liik on lihtsalt öeldes hiiglaslik hani,» ütles uuringu juhtiv autor Phoebe McInerney. «Genyornis newtoni'l oli kõrge ja liikuv ülemine lõualuu nagu papagoil, kuid kujult sarnane hanega, lai haare, tugev hammustusjõud ja võime purustada pehmeid taimi ja puuvilju kurgulae peal.»

Uurimisrühm leidis ka vihjeid, et linnul olid ebatavalised kohastumused, mis aitasid tal viljeleda semiakvaatilist eluviisi. Näiteks sisekõrva luud on teatud kujuga, mis takistavad vee sattumist kõrvadesse ja kõrri, kui pea on vee all.

Phoebe McInerney ja Jacob Blokland koos Genyornis newtoni koljuga Flindersi paleontoloogia laboris. Foto: Phoebe McInerney / Jacob Blokland

Kolju leiti Lõuna-Austraalia Callabonna järve kuivalt soolaväljalt ja meeskond suutis kinnitada, et see kuulub Genyornis'ele, kuna see leiti peaaegu terviklike skelettide lähedalt. See leid võimaldas teadlastel toota seni kõige täpsema linnu pea rekonstruktsiooni, nagu on näha artikli keskosas oleval pildil.

«Oli eriti põnev avastada esimene fossiilne Genyornis'e ülemine noka pool, esimest korda saime sellele linnule näo anda, väga erinev teistest lindudest, kuid siiski hane sarnane,» ütles uuringu kaasautor dr Trevor Worthy.

Uuring avaldati ajakirjas Historical Biology.

Allikad: Flinders University via Scimex, New Atlas