Grööni jääst sulasid välja hiigelviirused, mida võib silmaga näha!

teadus.postimees.ee
Copy
Laura Perini ja tema kolleegid on leidnud jäält koos vetikatega elavaid hiiglaslikke viiruseid, mis toituvad lumevetikatest ja võivad toimida loomuliku tõrjemehhanismina vetikate õitsemise vastu.
Laura Perini ja tema kolleegid on leidnud jäält koos vetikatega elavaid hiiglaslikke viiruseid, mis toituvad lumevetikatest ja võivad toimida loomuliku tõrjemehhanismina vetikate õitsemise vastu. Foto: Laura Perini

Gröönimaa jääkattelt on teadlased avastanud hiiglaslikke viiruseid, mis võivad olla võtmeteguriks võitluses kliimamuutuste vastu. Aarhusi ülikooli teadlaste sõnul võivad need viirused piirata vetikate kasvu, mis omakorda aitab vähendada jää sulamist ja aeglustada globaalset soojenemist.

Kevadine päike toob Arktikasse elu tagasi, kuid lisaks loomadele ja lindudele äratab see ka jääl uinunud vetikad. Need vetikad muudavad jää pinnad mustaks, vähendades jää peegeldusvõimet ja kiirendades sulamist. Kuid Aarhusi ülikooli keskkonnateaduste osakonna järeldoktor Laura Perini ja tema kolleegid on leidnud, et koos vetikatega elavad jääl ka hiiglaslikud viirused, mis võivad toimida loodusliku tõrjemeetmena vetikate vastu.

Erinevalt tavalistest viirustest, mis on üldjuhul 20–200 nanomeetri suurused, on hiiglaslikud viirused märkimisväärselt suuremad, ulatudes 2,5 mikromeetrini, mis on suurem kui enamik baktereid. Lisaks on nende genoom palju suurem kui tavalistel viirustel, ulatudes umbes 2,5 miljoni täheni.

Üks proovidest, milles Laura Perini leidis hiiglaslikke viiruseid. Esmapilgul näeb välja nagu reovesi, kuid kott on pungil mikroorganisme, millest üks on jäävetikad, mis muudavad jää tumedaks.
Üks proovidest, milles Laura Perini leidis hiiglaslikke viiruseid. Esmapilgul näeb välja nagu reovesi, kuid kott on pungil mikroorganisme, millest üks on jäävetikad, mis muudavad jää tumedaks. Foto: Laura Perini

Hiiglaslikud viirused avastati esimest korda 1981. aastal ookeanist, kuid nüüd on need leitud ka Gröönimaa jääpinnalt. Tumedast jääst ja punasest lumest leitud proovide analüüs näitas aktiivsete hiidviiruste tunnuseid, mis viitab sellele, et need viirused on elus ja aktiivsed.

Dr Perini sõnul on hiidviirused suhteliselt uus avastus ja nende kohta ei ole veel palju teada. Kuid teadlased uurivad edasi nende viiruste vastastikmõjusid ja rolli ökosüsteemis. Tulevased uuringud võivad anda rohkem teavet nende viiruste kohta ja nende võimaliku kasutamise kohta kliimamuutuste mõjude leevendamisel.

Aarhusi ülikooli teadlaste avastused on avaldatud ajakirjas Microbiome.

Allikas: phys.org

Tagasi üles