:format(webp)/nginx/o/2024/06/07/16128418t1h6740.jpg)
Tehnoloogia aitab kaitsevõimet tõsta, aga selle kõrval ei saa üle ega ümber inimesest. Mis on tähtis, kuidas aitaks tehnoloogia Eestit veel paremini kaitsta ning milline võiks olla ettevõtete ja teaduse roll – sel teemal rääkis Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm äsjasel TalTechi Innovatsioonifestivalil.
«Tehisintellekt on kui tuleviku ennustamine – lõpuks jääd lolliks,» viitas kantsler tehnoloogia ülikiirele arengule, mis mõjutab muude valdkondade kõrval ka kaitsesektorit. Salmi sõnul aga ei peagi oskama tulevikku ennustada, vaid oluline on enam-vähem orienteeruda selles, kuidas kogu süsteemi juhtida: sealhulgas teada tehnoloogia potentsiaali, ja seda, mida me vajame ja kuhu tahame jõuda.
«Me peame Venemaad heidutama, et seal saadaks aru, et meile pole mõtet kallale tulla, sest see hind, mida selle eest kokkuvõttes makstaks, on mõõtmatuid kordi suurem,» rõhutas Salm. Tema sõnul on Eesti kaitsevaldkonna juhid selle mõtte defineerinud ühe küsimuse kaudu – kuidas me võidame järgmise sõja? «Ja ma olen selle vastuse ka välja öelnud: ainus võimalus sõda ära hoida on see, et oleme selliselt valmis, et kavatseme selle võita. See ongi heidutus, millest räägime. Vastase veenmine.»
Lihtsustatult võib Salmi sõnul tuua selle teema ka tehisintellekti maailma: «Kuidas me näeme, et tuleviku tehisintellekt võiks aidata meil vastast heidutada Esiteks, kui teame täpselt, kus vastane on. Ja kui meil on vahendid, et vastane (kaugelt) ja kiiresti hävitada.»
:format(webp)/nginx/o/2024/06/07/16128424t1heb40.jpg)
Kuidas me täna vastase leiame? Selleks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogiaid. Näiteks kuulub arsenali muuhulgas eelhoiatuse lennuk, kus on peal radar. Selline lennumasin maksab Salmi sõnul 350 miljonit, uuemad üle miljardi euro. Siis on terve rida radareid – lihtsamad õhutõrjeradarid maksavad 10 miljonit eurot.
Tähtis on teada, mis merel toimub. Selleks on olemas vastavad lennukid, mis maksavad 400 miljonit tükk.
«See ei ole veel kõik. süsteemidega käivad kaasas tuhanded analüütikud. Samas tuleb arvestada, et inimene teeb ka vigu,» nentis Salm. Paraku käib kaitsesektoriga kaasas salastatuse võrk, mistõttu ei saa kõiki ameti poolest analüütikuid niisama lihtsalt kaasata või tööle panna.
Tänane tehnoloogia võib olla võimas, kuid see ei tähenda tingimata edu. Miks ei saadud Haaberstis karu kätte?
Salm meenutab, kuidas mõni aasta tagasi käis Haaberstis ringi karu, keda ei suudetud üsna väikse maa-ala pealt kahe päevaga üles leida, ehkki meil olid kaamerad, kuvarid, soojuskaamerad, palju häid politseinikke jne. Kuidas on see võimalik? Fakt ongi see, et isegi kui tehnoloogiasse on tehtud tohutuid investeeringuid, võib selle kasutamine olla väga kallis ja kohmakas, mõned andmed osutuvad reaalses olukorras kasutuks või kasutamatuks.
Tegelikult on Eestis sensorandmeid väga palju – igasuguseid kaameraid, sh inimeste endi käes, lisaks raadioantenne, satelliite jne. Kuid kui me ei saa andmestikku n-ö targalt ette manada ja selle põhjal häid prognoose teha, on see Salmi sõnul üsna kasutu.
Samas loob see siiski võimalusi analüüsida, panna üles uusi sensoreid, saata välja droone, kus on peal juba palju paremad sensorid. Kui kasvab andmete hulk, paraneb andmeanalüüs ning kasvab ka tõenäosus, et kõik muutub tõhusamaks ja kiiremaks. Eriti hea, kui see toimiks reaalajas. Kui tehnoloogia täiustub ja seda aina rohkem kasutatakse, läheb see ka odavamaks ning seeläbi majanduslikult tasuvamaks.
Nii võiks tuleviku tehisarul olla just selles valdkonnas suurt arenguruumi. Kaitsevaldkonna eesmärk on Salmi sõnul igal juhul võimalikult palju väljaspool toimuvat tehnoloogiaarengut kaitsesektorisse kaasata.
Kuid isegi siis, kui tehisintellekt pakub tulevikus meile veelgi tõhusamaid ja kiiremaid lahendusi Eesti kaitsmiseks, ei tohi Salmi sõnul ära unustada inimest. «Tegelikult on kõige olulisem meie võitlustahe. Pole vahet, kui head masinad on, kui me ise ei usu või ei taha kaitsta.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)