Göteborgis loodi tehisaruga kaamera, mis märkab inimese juures varakult olulisi terviseprobleeme

Uus meditsiiniinstrument on põhimõtteliselt kaamerakomplekt, mille pilti pantsiendist jälgib täpselt tehisintellekt, tehes sellest olulisi järeldusi. Foto: Lisa Thanner / Güteborgi Ülikool

• Uuenduslik meetod võimaldab elutähtsaid näitajaid mõõta lihtsalt nägu skaneerides.
• Tehisaru aitab vähendada liigseid antiboiootikumikuure.

Varsti võib olla võimalik mõõta patsiendi pulssi, hingamist ja vererõhku lihtsalt tema nägu skaneerides ning nende andmete põhjal ka muid olulisi probleeme tuvastada. Uus tehisarul tuginev tehnoloogia võib pakkuda tulevikus hea tööriista, millega kiiresti hinnata ägedate infektsioonide ja teiste seisundite tõsidust, väidab Göteborgi Ülikooli doktoritöö.

Infektsiooni raskusastet hinnatakse elutähtsate näitajate põhjal, mis on inimese füüsilise seisundi peamised tunnused. Praegu mõõdetakse neid näitajaid mitmete erinevate meditsiini-instrumentidega.

Kuid äsja väljatöötatud meetod, mis ühendab kaameratehnoloogia, tarkvara ja tehisintellekti, võib anda võrdväärseid tulemusi, skaneerides patsiendi nägu vaid 30 sekundi jooksul.

Uues doktoritöös testiti kaamerapõhist meetodit kliiniliselt rohkem kui 200 patsiendil, kellel kahtlustati Covid-19 nakatumist ja see näitas häid tulemusi nii haiguse raskusastme hindamises kui ka diagnoosimises.

Pulss ja muud näidud vaid näkku vaadates

Uus ja tehniliselt küllaltki lihtne tehnoloogia pakkus andmeid patsientide südame löögisageduse, hapnikusisalduse, hingamissageduse ja vererõhu kohta. Tulemusi on kirjeldatud kui paljutõotavaid, kuid need vajavad veel edasist valideerimist, sealhulgas mõõtmistäpsuse osas.

Doktoritöö autor Stefan Malmberg, kes kaitses oma tööd Göteborgi Ülikooli rahvatervise ja kogukonna meditsiini koolis, on üldmeditsiini spetsialist HälsoBrunneni tervisekeskuses Ulricehamnis.

«Uus tehisintellekti meetod tähendab, et mõõtmised on kiiremad, patsiendile mugavamad, tervishoiuteenuse osutajale lihtsamad ja vähendavad nakkuste leviku riski mõõteseadmete kaudu,» ütles ta Göteborgi Ülikooli uudistesaidile, «seda tüüpi uurimistöö on oluline just uute tervishoiutehnoloogiate arendamiseks.»

Kurguvalu võib samuti olla eluohtlik

Need, kes jõuavad tervisekeskusse juurde kurguvalu, köha ja palaviku tõttu, moodustavad suure osa perearsti patsientidest. Paljudel juhtudel on need infektsioonid iseeneslikult paranevad ja kahjutud, kuid on ka tõsisemaid ja potentsiaalselt eluohtlikke seisundeid, mis võivad alata üsna sarnaste sümptomitega, nagu näiteks kopsupõletik, Covid-19 ja Lemierre´i sündroom.

Sellepärast on oluline hinnata haiguse raskusastet kiiresti ja pakkuda vajadusel tõhusat ravi, kuid mitte määrata tarbetult palju antibiootikume. Nende liigne kasutamine soodustab resistentsete bakteritüvede teket, muutes ravimid vähem tõhusaks või isegi ebaefektiivseks.

«Nõela leidmine heinakuhjast on nakkushaiguste puhul tavaline,» jätkas Stefan Malmberg, «enamik inimesi ei saa antibiootikumidest kasu, kuid tõsiste infektsioonide puhul võib õigeaegne ja asjakohane ravi päästa elusid.»

Kaamerameetod töötati välja Sahlgrenska Science Parki toetusel.