:format(webp)/nginx/o/2024/06/06/16126959t1h1163.jpg)
Tehisintellektist rääkides oleme väga suure muutuse alguses, mida ei ole võimalik isegi ette kujutada, arutlesid Eesti teadlased eile toimunud innovatsioonifestivalil «Tehisintellekt ühiskonna teenistuses». Esialgu ei tasu siiski veel kunstmõistust karta, vaid Eesti võiks e-riigina teha siin tõsise arenguhüppe ja võtta initsiatiivi seal, kus suuremad riigid hätta jäävad, soovitasid teadlased.
Nii tõdesid tehisintellektile (TI) pühendatud 2024. aasta Innovatsioonifestivalil vestlusringis osalenud TalTechi tarkvarateaduse instituudi professor Tanel Tammet, doktorant-nooremteadur Elli Valla, õiguse instituudi professor Tanel Kerikmäe, Fyma kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Taavi Tammiste ning riigikogu liige Andres Sutt.
Küsimusele, kas tehisintellekti puhul räägitakse peamiselt ChatGPTst, rõhutas professor Tammet, et kindlasti räägime palju laiemast asjast kui vaid tekstiaken. Samas on see pilt üsna hägune, kust lõpeb tarkvara ja algab tehisaru.
Tehisintellektiga seotud põhilootus seisneb kogu maailmas selles, et suudaksime teha parema ja kiirema tarkvara kõigi nende asjade jaoks, mida inimkond praegu veel ei suuda.
«Prantsusmaal keelustati näiteks mõni aeg tagasi tehnoloogia, mis aitas advokaatidel ette arvata, mida konkreetne kohtunik võiks asjast arvata.»
Õiguse instituudi professor, tehisintellekti ja juristide «omavaheliste suhete» asjatundja Tanel Kerikmäe rõhutas, et TIga seotut tuleb eristada sõltuvalt kasutamiseesmärgist.
Oma valdkonnast saab ta lihtsa näite tuua: «Üks asi on see, kuidas kasutame tehisaru kohtus (mille eesmärk on töövaeva ja paberitööd vähendada), aga teine on see, kui laseme TI otsustusprotsessi juurde. Prantsusmaal keelustati näiteks mõni aeg tagasi tehnoloogia, mis aitas advokaatidel ette arvata, mida konkreetne kohtunik võiks asjast arvata.»
Andres Suti sõnul tuleks TId vaadata kui tehnoloogiat, mis aitab meil teha midagi kiiremini ja paremini. Tema näeks ideaalis, et Eesti hüppaks mitme riigi eeskujul trendiga kaasa, et mitte maailmas selles protsessis teistest maha jääda. Pealegi on Eestil väikese e-riigina ja ka kunagise Tiigrihüppe kogemuse pealt mitmeid eeliseid, mida tuleks ära kasutada ja lausa 1990ndate julgusega ette võtta.
Küsimusele, kui suuri muutusi AI võidukäik võiks tuua, pakkus Tammet, et ees ootavad tohutult suured muutused, mida meist keegi maailmas isegi ei adu: «See arvutivärk on täiesti tühine selle kõrval, mis hakkab juhtuma. Aga ma ei oska ennustada, millal. Ja ei oska ka ennustada, kas see kultuur, mis praegu on, üldse säilib.»
See muutus võib võtta tohutult palju aega, kui mõelda inimese eluea pikkusele, kuid Tammet usub, et mingis mõttes ei jää ükski tänane töö alles.
Fyma kaasasutaja Taavi Tammiste lisas, et tehnoloogial on loomulikult meeletult suur potentsiaal, aga üks suur ja takistav asi on selle kõige hind. Paljud tehnoloogiad oleks nii kallid, et neid ei ole mõtet kasutada või ei ole suurele osale rahaliselt üldse kättesaadavad.
«Ainus viis seda teha oleks koguda kokku kõik asjad, mida riigiadministratsioon teeb, ja anda see tehisintellektile õppimiseks.»
Tervishoiutehnoloogia valdkonnas tegutsev Elli Valla ütles, et tema töös on pudelikaelaks ka andmete kättesaadavus: «Tehisintellekt õpib andmetest. Terviseandmeid on aga keeruline saada, see on kallis, lisaks tõuseb esile privaatsuse küsimus. Olen mõelnud, kas näiteks ülikool võiks pääseda teatud andmetele lihtsamalt ligi.»
Tammeti sõnul võibki TIga seoses näha mitut vastandlikku asja: «Ühest küljest on andmeid raske kätte saada – kas suudame tekitada administratiivsed mehhanismid, mis aitaks andmeid kätte saada? Teisalt on reaalselt ka nähtavad ohud – inimesed ei suuda kõiki neid süsteeme läbi testida ja siis juhtuvad Tammeti sõnul hullud asjad, mis võivad vallandada omakorda muud hädad. Siis need riskid realiseeruvad siin ja seal.»
Teisalt, kui asjad automatiseeritakse, siis tihti need ka tsentraliseeritakse, mis omakorda toob kaasa innovatsiooni vähenemise.
Tanel Kerikmäe ei usu, et TI võtab n-ö inimese üle, vaid pigem tuleb meil ühiskonnana üha tõsisemalt pöörata tähelepanu sellele, kes seda kasutab. Paljud asjad on TI vaates võimalikud – nt see, et riik saab reaalajas ettevõtetelt andmed, et selle põhjal olulisi asju planeerida. Samas tekib Kerikmäe sõnul küsimus, miks ettevõte peaks andma oma andmed reaalajas riigile, kui ta ei tea, mida sellega tehakse. Kui riik hakkab andmete põhjal midagi suunama või mõjutama, võib olla tegemist ka ettevõtlusvabaduse rikkumisega.
Taavi Tammiste sõnul olekski Eesti võimalus usalduse tekitamine: et näen, mida mu andmetega tehakse. Ehkki iga andmepunkt on samas ka risk, sunnib see Tammiste hinnangul väheste andmetega rohkem tegema. Ega TI-l ole rohkem andmeid, vaid see oskab seda olemasolevat paremini kasutada.
Professor Tammeti sõnul on Eestis küllalt palju e-valitsemist ja just tehisintellekt saaks aidata vähendada administratiivset koormust: «Ainus viis seda teha oleks koguda kokku kõik asjad, mida riigiadministratsioon teeb ja anda see tehisintellektile õppimiseks.»
Nii saaks kokkuvõttes vähendada nt inimeste hulka riigisektoris.
Et TI tuleb varsti inimese asemele, seda Innovatsioonifestivali esinejad ei usu. Selleks, et TI saavutaks järgmise taseme, on vaja väga suurt teaduslikku revolutsiooni, aga sinna pole inimkond veel lähedalegi jõudnud. Praegu vabastab tehisaru pigem inimese aega, teeb ära rutiinsed, tüütud, aeganõudvad asjad ja jätab inimesele aega tegelda mõttekamate või loomingulisemate asjadega, räägiti innovatsioonikonverentsil.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)