:format(webp)/nginx/o/2024/06/05/16124571t1h3ce9.jpg)
Yale’i ülikooli ja Columbia ülikooli koostatava keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi (Environmental performance index) alusel on Eesti teinud maailma riikidest kõige enam edusamme keskkonnaseisundi parandamisel – 180 hinnatava riigi seas esikohale tõusmist mõjutab enim suur heitmete vähenemine energeetikasektoris.
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeks reastab 180 maailma riiki 58 indikaatori põhjal, võimaldades seeläbi anda kõige mitmekülgsema ja laiapõhjalisema hinnangu riikide keskkonnaseisundi kohta.
Hoolikalt valitud indikaatorid võimaldavad nii poliitikakujundajatel kui ka teistel huvigruppidel jälgida keskkonnas toimuvaid muutusi. Need aitavad teha vajalikke otsuseid keskkonnaseisundi parandamiseks ja langetada investeerimisotsuseid, mis loovad suurimat väärtust.
«Niivõrd maineka ja laiapõhjalise indeksi alusel esikohale tõusmine on suur tunnustus. See näitab, et Eestis tehtavad otsused nii keskkonnaseisundi parandamisel kui ka kliimamuutustega tegelemisel on läbi mõeldud ning toovad ka tulemusi. Ja parimaid otsuseid saab teha ainult kvaliteetsetele andmetele tuginedes. Siiski ei ole keskkonnaalane töö tehtud, vaid tuleb jätkata, et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni,» ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.
Näitajad koondatakse kolme peakategooriasse: ökosüsteemide elujõulisus, keskkonnatervis ja kliimamuutused. Eesti tulemus on eriti tugev kliimamuutuses, pisut madalam ökosüsteemide elujõulisuses ja kõige madalam keskkonnatervises.
Kliimamuutuse valdkonnas hinnati 11 indikaatorit – erinevate kasvuhoonegaaside vähendamist ja 2050. aastaks prognoositavaid heiteid. Andmed näitavad, et kasvuhoonegaaside emissioonid vähenevad aina enamates riikides, kuid viimasel kümnel aastal on ainult viies riigis – Eestis, Soomes, Kreekas, Ida-Timoris ja Ühendkuningriigis heide vähenenud määral, mis on vajalik 2050. aastal kliimaneutraalsuseni jõudmiseks.
Ökosüsteemide elujõulisuse all hinnati kuut alamkategooriat: veeressursid, põllumajandus, õhusaaste, kalandus, metsandus ning elurikkus ja elukeskkonnad. Positiivselt paistame silma näiteks vee-elupaikade kaitsmisega, liikide kaitsega ja madala lämmastikoksiidide heitega. Murekohad on näiteks reovee tootmine elaniku kohta, ökosüsteemide võimekus kliimamuutustele vastu pidada ja raadamine.
/nginx/o/2024/06/05/16124671t1h59f1.jpg)
Keskkonnatervises on Eesti maailmas 32. kohal. Selles valdkonnas oli neli alamkategooriat: õhukvaliteet, kanalisatsioon ja joogivesi, raskemetallid ja jäätmekorraldus. Positiivselt paistab Eesti silma kontrollitud tahkete jäätmete, jäätmete ringlusessevõtu osakaalu ja madala maapinnalähedase osoonitasemega – osooni sissehingamine on ärritav ja võib kahjustada kopse. Murekohad on NO2 ja SO2 heide, samuti jäätmete maht elaniku kohta.
Indeksi autorid rõhutavad globaalset elurikkuse vähenemist. «Kaitsealad ei suuda oma eesmärke täita,» märgib Sebastián Block Munguía, keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi raporti juhtivautor. «Näiteks Euroopas on hävituslik kalapüük lubatud merekaitsealadel ja suur osa maismaal kaitstavatest aladest on kaetud põllumaade, mitte looduslike ökosüsteemidega. Paljudes arengumaades ei suudeta kaitseala funktsiooni täita ebapiisava rahastuse ja inimressursi tõttu,» märgib ta.
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi töötas välja Yale'i ülikooli ja Columbia ülikooli teadlastest koosnev uurimisrühm. Indeksis hinnatakse riikide jõupingutusi ÜRO jätkusuutlikkuse eesmärkide, Pariisi kliimakokkuleppe ja Kunming-Montreali bioloogilise mitmekesisuse raamistiku täitmisel. Indeksi aluseks olevad andmed pärinevad akadeemilistest asutustest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)