Vaata, milline on Rootsi luurelennuk, mis saadetakse Ukrainasse

ASC 890 Foto: Rootsi õhuvägi

Rootsi valitsus esitles 29. mail 2024 oma 16. ja seni suurimat sõjalist toetusprogrammi Ukrainale, mis on vastus Venemaa laiaulatuslikule invasioonile. See pakett, mille väärtus ületab miljardit eurot, sisaldab esimest korda ASC 890 õhuseire- ja juhtimislennukeid, mis on esimene kord, kui Rootsi annetab sellise luurelennuki, mis võib märgatavalt mõjutada konflikti dünaamikat.

Lisaks on paketis RB 99 (AMRAAM) raketid ja kogu Rootsi PBV 302 roomik-soomustransportööride varu ehk 239 sõidukit, suurtükiväe laskemoon, rahaline toetus relvade ostmiseks, satelliitterminalid ja nende kasutamise tasud.

ASC 890 on kõrgtehnoloogiline õhuseire- ja juhtimislennuk, mis on loodud õhutõrjevõimekuse tugevdamiseks õhu- ja meresihtmärkide vastu. Teenistusse võetud 2000. aastate alguses, on see lennuk varustatud keerukate radari- ja sensorisüsteemidega, mis võimaldavad reaalajas andmeid koguda, töödelda ja edastada, tugevdades sellega juhtimis- ja kontrollitoiminguid. ASC 890 võime tegutseda kõrgel õhuruumis tagab laiaulatusliku katvuse ja tugeva seirevõimekuse, muutes selle oluliseks relvaks tänapäevastes õhutõrjestrateegiates.

Ukraina kaitsevõimekuses on mitmeid puudujääke, sealhulgas suutmatus ette näha Vene ohte. Praegu tehakse õhuseiret peamiselt Ukraina piiridel, kuna neil puudub pika ulatusega radar. Alates Venemaa täiemahulise invasiooni algusest on Ukrainale vajalikku luuret teinud NATO droonid ja lennukid, kuid see protsess on aeganõudev. Dünaamilises lahinguliikumises on aeg kriitilise tähtsusega. ASC 890 lennuki omamine võimaldab ukrainlastel vaenlase lennukeid ja laevu visualiseerida kiiremini ja suuremal alal.

Lennates kõrgusel üle 14 000 meetri, mis on piisavalt kõrgel, et tuvastada ohud ja õigel ajal vastumeetmeid rakendada, on ASC 890 radaril hinnanguline seireulatus 350 kuni 400 km. ASC 890 süsteemi peamine omadus on AESA ehk Active Electronically Scanned Array tehnoloogia kasutamine. Radar suudab katta väga laia ala või keskenduda väiksemale prioriteetsele tsoonile kõrge uuendussagedusega. S-band tehnoloogia tagab kõrge jõudluse erinevates ilmastikutingimustes. Efektiivne seireulatus hõlmab üle 500 000 ruutkilomeetri horisontaalselt ja üle 18 000 meetri vertikaalselt. Süsteem suudab tuvastada ja jälgida objekte nagu hävitajad, tiibraketid, helikopterid ja isegi skuutri suuruseid sihtmärke merel.

ASC 890 radarluurelennuk on Ukraina jaoks oluline mitmel põhjusel

Defence Express nimetab Rootsi radarluure- ja juhtimislennuki üleandmist ajalooliseks sündmuseks Ukrainale, rõhutades, et Ukraina relvajõud on püüdnud saada oma radarjälgimislennukit kogu 33 iseseisvuse aasta jooksul.

See lennuk annab Ukrainale täiendavaid võimalusi F-16 ja teiste lennukite efektiivsemaks kasutamiseks võitluses Vene invasioonijõudude vastu.

Defence Expressi ekspert Ivan Kiritševski selgitas, et avalike allikate andmetel, kui hollandlased ja belglased annavad Ukrainale F-16 hävituslennukid, on need MLU-modifitseeritud F-16, mille radarid näevad sihtmärke 110 km kauguselt.

«Piltlikult öeldes, kui F-16 Harpoon tiibrakett on vähemalt 185-kilomeetrise laskeulatusega, ei ole hävitaja enda radarivõimsus piisav ja on vaja välist sihtimist,» selgitas Kiritševski.

Ukraina lennunduseksperdi Kostiantin Krivolapi sõnul on ASC 890 hea masin. «Ja see näeb sihtmärki 100 protsenti paremini kui Vene A-50U.

Võrdluseks, Vene radar pöörleb pidevalt 360 kraadi ulatuses. Rootsi omas tagab fikseeritud radar kvaliteetse katvuse 400–450 km ulatuses 150 kraadi nurga all. Ainus probleem on pimedad tsoonid lennuki ees ja taga. Kuid elektroonilise lülitusega saab radarikiired suunata sinna, kuhu vaja,» lisas Krivolap.

Radariseire pole selle lennuki ainus funktsioon; see on võimeline ka signaalluureks, mis tähendab raadio- ja sidesignaalide püüdmise võimekust ja analüüsimist neid edastavate seadmete asukoha kindlakstegemiseks. See on eriti kasulik õhutõrje seadmete tuvastamiseks ja vastutule koordineerimiseks.

ASC 890 lennuki sidevahendusvõime võimaldab pikendada raadioside ulatust, tagades käimasolevate toimingute järelkontrolli. Need võimed on kasulikud ukrainlastele, kes suudavad koordineerida ja tuvastada toiminguid suuremal alal.

Andmed edastatakse taktikalise Link 16 võrgu kaudu, mida kasutavad USA ja NATO liitlased. See side-, navigatsiooni- ja tuvastussüsteem toetab andmevahetust juhtimise, lennukite, laevade ja maavägede vahel ülikõrgel sagedusel.

Krivolap sõnas, et kujundlikult öeldes läheb ASC 890 lennukilt edastatud Link 16 informatsioon hävitajale, sealt raketile ja «läinud ta ongi». Ukraina MiGidega seda teha ei saa, mistõttu AWACS (ingl Airborne Warning and Control System ehk USA raadiolokatsioonile rajanev lennupõhine eelhoiatus- ja juhtimissüsteem) on F-16 jaoks asjakohasem.

Rootsi roomik-soomustransportööride Pansarbandvagn 302 (Pbv 302). Foto: Wikimedia Commons / Jorchr

Kuidas see mängumuutja tugevdab Ukraina võimekust?

ASC 890 lennuki seire -ja luurevõimekus kombineerituna PBV 302 maastikusõidukite kiire liikuvusega pikendab Ukraina vastupealetungide ulatust ja võimaldab toiminguid täpsemalt koordineerida. Kuigi see ei pruugi konflikti kulgu muuta, muudab see kindlasti Vene rünnakutegevused palju keerukamaks.

RBC-Ukraina küsitletud eksperdid kirjeldavad mitmeid viise, kuidas ASC 890 rakendatakse, keskendudes peamiselt Ukraina õhuruumi pidevale jälgimisele.

Näiteks massiivse Shahedi droonirünnaku korral võimaldavad pikamaa tuvastuslennukite signaalid mobiilsetel gruppidel kiiresti reageerida, tulistades ründava drooni maha kuulipildujatega, mitte kallite rakettidega. Sama kehtib tiibrakettide kohta. Mobiilsed õhutõrjesüsteemid suudavad poole tunni jooksul liikuda kümneid kilomeetreid ja raketid kinni püüda.

Rootsi ei ole veel täpsustanud, millal ASC 890 lennukid Ukrainale üle antakse, kuid need on plaanis tuua kohale koos Belgia, Taani, Norra ja Hollandi tarnitavate F-16 neljanda põlvkonna hävitajatega. Rootsi on seni keeldunud Saabi Gripen C/D hävituslennukite saatmisest, kuid Rootsi kaitseminister Pal Jonson on öelnud, et koalitsiooni osalised on soovitanud oodata, et Ukraina saaks keskenduda F-16 kasutuselevõtmisele. «Koos F-16 hävitajatega tegutsevad ASC 890 lennukid ühtse mitmekordistava jõuna,» lisas Jonson.

Lisaks on enne vaja koolitada piloote, kelle saab välja õpetada kõigest 2–3 kuuga, kuna Ukrainal on palju piloote, kes on varem Saab 340ga lennanud. Sama puudutab operatiivmeeskonda, lahingujuhtimise ohvitsere, kelle väljaõppele võib kuluda 3–4 kuud.

WORLD AIR 2024 FORCES kataloogist selgub, et Rootsil on kaks ASC 890 lennukit. Rootsi märkis, et sellise lennuki üleandmine Ukrainale mõjutaks nende kaitsevõimekust, aga see lahendatakse uue GlobalEye pikamaa radarilennuki ostuga.

Allikad: newsukraine.rbc.ua ja english.nv.ua