Viimase viie aastaga on taastuvenergia tootmine Euroopa Liidus raketina taevasse sööstnud

Ørstedi tuulikud Põhjameres Yorkshire’i ranniku lähistel. Foto: Orsted/Handout/epa

Euroopa Liidu tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsus on aastatel 2019–2023 kasvanud 65 protsenti. Sellest kasvust on 22 protsenti panustanud Saksamaa, järgneb Hispaania 13 protsendiga. Tubli tõusu tegid ka Holland, Itaalia, Prantsusmaa ja Poola. 

Rohkem kui pooled ELi liikmesriigid on oma tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsust nimetatud perioodil kasvatanud vähemalt kaks korda, teatab mõttekoda Ember.

Päikeseenergia tootmisvõimsus ELis on samal ajavahemikul enam kui kahekordistunud, jõudes 257 gigavatini. See tähendab, et nelja aasta jooksul on iga päev paigaldatud üle 230 000 päikesepaneeli. Lisaks on tuuleenergia tootmisvõimsus suurenenud peaaegu kolmandiku võrra, ulatudes 219 gigavatini.

Tuuleenergia ületas esimest korda gaasi osakaalu ja kerkis 17,5 protsendiga ELis teiseks suurimaks elektrienergia allikaks.

Tuule- ja päikeseenergia osakaal ELi elektrienergia tootmises on tänu uutele tootmisvõimsustele viimase nelja aasta jooksul kasvanud 17 protsendilt 27 protsendile. Alates 2019. aastast on ELi energiasektor teinud läbi märkimisväärse muutuse, arvestades ambitsioonikat kliimapoliitikat ja püüdlusi vähendada sõltuvust Venemaa gaasist.

Taastuvenergia tootmise kasv on võrreldes 2019. aastaga vähendanud fossiilkütuste tootmist viiendiku võrra.

ELil on nelja suurima heitkoguste tekitaja seas fossiilkütuste osakaal elektrienergia tootmises kõige madalam, ainult 33 protsenti.

Tänu taastuvenergia tootmise tugevale tõusule vähenesid nii kivisöe tootmine kui ka gaasitootmine oluliselt, vastavalt 25 protsenti (-113 TWh) ja 16 protsenti (-86 TWh). See oli suurim fossiilkütuste tootmise langus ELis vähemalt alates 2000. aastast.

Energiamõttekoja Ember eksperdi Sarah Browni sõnul on ambitsioonikas kliimapoliitika ja Vene gaasist loobumise meetmed andnud tõhusa ja kestva tõuke. Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe strateegia eesmärk on, et 2030. aastaks moodustab taastuvenergia vähemalt 42,5 protsenti kogu ELis kasutatavast energiast. ELi roheleppe pikemaajaline eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.

Euroopa Liit oli 2023. aastal maailmas neljas suurim elektrisektori heitkoguste tekitaja, jäädes maha Hiinast, USAst ja Indiast, paisates elektri tootmisel õhku 657 miljonit tonni CO2-e.

ELi elaniku kohta arvestatud elektrisektori heitkogused on 1,5 tonni CO2, mis on vähem kui maailma keskmine 1,8 tCO2.

Samal ajal on ELi elaniku kohta arvestatud elektrinõudlus (6,1 MWh) peaaegu kaks kolmandikku suurem kui maailma keskmine (3,7 MWh).