KOLM SILMIAVAVAT VIDEOT: ⟩ Nii levivad kasvuhoonegaasid Maal

Vaieldamatult on autoliiklus osa kasvuhoonegaaside allikatest. Maa ilmastikusüsteem segab erinevaid kasvuhaoonegaase üsna üllataval moel ning nende jaotusmuster mõjutab elu ja elurikkust Maal. Foto: Pixabay

CoCO2 teadusprojekt, mida koordineerib Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts ehk ECMWF), on loonud kolm videot, mis näitavad kasvuhoonegaaside tekete ja kuilgemise simulatsioone 2021. aastal.

Kuigi CoCO2 lõppes 2023. aasta detsembris, on metaani (CH4), süsinikmonooksiidi (CO) ja süsihappegaasi (CO2) evolutsiooni kajastavad videod alles nüüd kättesaadavaks muudetud.

Simulatsioonide olemus ja tähtsus

Nendes simulatsioonides kujunes kasvuhoonegaaside teke ja edasine liikumine realistlikest algtingimustest, mida igapäevaselt uuendati seoses heitmete ja ilmastikuoludega. Samas ei sisaldanud need vaatluste andmeid, et arvutisimulatsioone jooksvalt korrigeerida.

Sellised simulatsioonid on teaduslikes uuringutes väga kasulikud. Näiteks CoCO2 projektis kasutati neid, et hinnata erinevat tüüpi tehiskaaslastelt kogutud andmete mõju kasvuhoonegaaside mudelkäitumisele (arvutisimulatsioonides) atmosfääris.

Metaan

Metaani (CH4) kõrged väärtused on eriti märgatavad Himaalajast lõuna pool, Kagu-Aasias ja Lõuna-Ameerikas Amazonase jõe piirkonnas. See tuleneb peamiselt märgalade, põllumajanduse (sealhulgas kariloomad) ja fossiilkütuste kaevandamise heitmetest. Himaalaja mäestik toimib metaani hajumisel tõkkena.

Üldiselt on CH4 kontsentratsioon kõrgem põhjapoolkeral kui lõunapoolkeral, kuna põhjapoolkeral on metaani heitkogused suuremad.

Süsinikmonooksiid

Süsinikmonooksiidi (CO) esinemist põhjustavad peamiselt biomassi põletamine, metsatulekahjud ja fossiilkütuste heitmed. Viimased on olulised näiteks Kagu-Aasias. Metsatulekahjud on äärmuslikud juuli lõpus ja augusti alguses Siberis, kus CO heitmed katavad peaaegu kogu Arktika piirkonna.

Süsihappegaas

Süsihappegaasi (CO2) hulk atmosfääris sõltub suuresti aastaajast ning suureneb märgatavalt aasta jooksul: 2021. aasta lõpus on CO2 sisaldus kõrgem kui aasta alguses. Hooajaline mõju tuleneb peamiselt taimestikust, kuid üldiselt on tugev mõju ka biomassi põletamisel, metsatulekahjudel ja fossiilkütustel.

Tuleviku rakendused

«Nendel simulatsioonidel on mitu kasutusvõimalust,» ütleb Euroopa Liidu Copernicuse atmosfääri seire teenistuse (Copernicus Atmosphere Monitoring Service ehk CAMS) asedirektor Richard Engelen, mida rakendab ECMWF. «CoCO2 projektis kasutati neid tulevaste CO2 ja CH4 vaatluste mõju hindamiseks, kuid need võivad pakkuda ka piirtingimusi kohalikele või piirkondlikele uuringutele ning neid saab kasutada globaalsete mudelite «sub-grid-mastaabis» varieeruvuse hindamiseks.»

Lisaks näitavad need väga hästi, mida satelliit igal ajahetkel aasta jooksul jälgiks, ning kuidas mitmete protsesside jälgimine võib pakkuda rohkem teadmisi, näiteks metsatulekahjude mõjudest atmosfääri kontsentratsioonidele.

CoCO2 aitab CAMS-il arendada operatiivset inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitmete seire- ja tõendamisvõimekust (CO2MVS).

CORSO uurib, kuidas CO2 heitmete kohta saab infot koguda teiste heitmeliikide jälgimise teel, ja CATRINE parandab atmosfääri jälgimisainete transpordi arvulisi aspekte ja hindamist, keskendudes pikaealistele kasvuhoonegaasidele.

CO2MVS on eeldatavasti töökõlbulik 2026. aastaks.

Allikas: ECMWF ja Phys.org