Samal ajal, kui valdkonna tegevjuhid ja investorid püüavad kiiruga tehisintellekti (TI) võimalikult paljudesse toodetesse panna, näib üldsuse huvi selle vastu üsna madal olevat, avastasid teadlased oma uuringus.
TÄIELIK ŠOKK ⟩ Enamik inimesi ei tea tehisarust mitte midagi, ei usalda ega kasuta seda (1)
Oxfordi ülikooli ja Reutersi instituudi värske uuring, kus küsitleti umbes 12 000 inimest kuues riigis TI teemadel näitas, et suur osa vastanutest polnud kunagi kasutanud selliseid populaarseid tööriistu, nagu OpenAI vestlusrobot ChatGPT või Microsofti Copilot — veelgi enam, 20–30 protsenti polnud neist isegi kuulnud.
YouGovi platvormi kaudu küsitlesid teadlased 2000 inimest erinevatest riikidest (Argentinast, Taanist, Prantsusmaalt, Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist), esitades küsimusi TI kasutamise sageduse, brändide tundmise ning tööriistade ja nende kasutajate usaldamise kohta.
Tulemused olid üllatavad, vihjates, et ettevõtted võivad oluliselt ülehinnata üldsuse huvi tehisaru vastu.
«Suur osa avalikkusest ei ole eriti huvitatud generatiivsest tehisintellektist,» ütles Reutersi instituudi uurimisjuht ja uuringu juhtiv autor Richard Fletcher BBC-le, mis toob esile ebakõla tehnoloogiat ümbritseva mulli ja avalikkuse huvi vahel.
Pelgalt number?
Kui küsiti, kas inimesed usaldavad generatiivse TI tulemusi, olid tulemused veelgi üllatavamad.
Vanusest ja rahvusest sõltumata vastas suur osa vastanutest, et nad ei olnud TI tööriistu piisavalt kasutanud, et nende tulemusi usaldada või mitte usaldada, olgu see siis meilide kirjutamisel, küsimustele vastamisel või viimaste uudiste saamisel.
Veel üks oluline osa vastajatest lisas, et nad ei tunne teemat piisavalt või olid TI usaldamise osas ükskõiksed.
Pole üllatav, et nooremad inimesed olid palju tõenäolisemalt tehisaru tööriistu kasutanud, kusjuures 58 protsenti kõigi kuue riigi noortest ütles, et nad on vähemalt korra kasutanud ChatGPTd, võrreldes 16 protsendiga üle 55-aastastest.
Samuti olid nooremad inimesed agaramad arvama, et TI muudab oluliselt nende elu, samas kui üle poole vastanutest uskus, et see muudab poliitikat, ajakirjandust ja teadust.
Tehisintellekt teadusesse ja tervishoidu
«Inimeste lootused ja hirmud generatiivse tehisaru suhtes sõltuvad suuresti sektorist,» ütles Fletcher BBC-le, «inimesed on üldiselt optimistlikumad generatiivse AI kasutamise suhtes teaduses ja tervishoius, kuid ettevaatlikumad selle kasutamisel uudistes ja ajakirjanduses ning mures selle mõju pärast töökohtadele.»
Üldine sõnum on uurimisjuhi sõnul nüansirikkus – mitte ainult avalikkuse jaoks, kes peab TIga kokku puutuma, vaid ka äri- ja poliitiliste juhtide jaoks, kes seda peale suruvad.
«Oluline on meeles pidada seda üsna nüansirikast ootuste komplekti, kui tõlgendatakse inimeste üldisi ootusi selle kohta, millist mõju nad arvavad generatiivsel tehisintellektil olevat nii isiklikult kui ka ühiskonnale tervikuna,» seisab uuringus.
Eestis ei teata samuti
Kui küsida Postimehe lugejatelt, milline on nende suhtumine tehisaru kasutamisse, siis selgus kiirest küsitlusest, et ligi veerand vastanutest teab, aga ei kasuta TI-d. Umbes sama palju vastanuist ei tea aga neist lahendustest midagi.