NEW SCIENTIST ⟩ Tehisaru suudab uskumatult täpselt avastada maamiinide asukohti

Möödunud sügisel korjati Ukrainas Harkivi oblastis kokku venelaste eelmisest suurest rünnakust maha jäetud maamiine. See on suur käsitöö ja võib lõppeda ka demineerija surmaga. Nüüd on leitud miinide asukoha ennustamiseks uus abiline - tehisintellekt, mida saaks kasutada ka Ukrainas. Foto: Vjatšeslav Madijevskii / Ukrinform via ZUMA Press / Scanpix

Tehisintellekt suudab ennustada maamiinide asukohta kuni 92-protsendilise täpsusega, muutes surmavate ohtude eemaldamise palju kiiremaks ja tõhusamaks, väidavad teadlased.

Umbes 60 riiki üle maailma on maamiinidega saastunud ja neid maetakse sellistesse sõjapiirkondadesse nagu Ukraina aina kiiremini, kui demineeritakse. Maamiinide valmistamine on odav, nende leidmine ja ohutuks muutmine aga keeruline ja aeganõudev, seega on need väga ohtlik konfliktide jäetud pärand.

2022. aastal sai maamiinide ja muude mahajäetud lõhkekehade tõttu vigastada või hukkus vähemalt 4710 inimest, neist 85 protsenti tsiviilisikud, kellest pooled olid lapsed.

Punase Risti Rahvusvahelises Komitees osalevad teadlased on loonud nüüd tehisintellekti tööriista, mida nad kutsuvad DeskAIdiks ja mis saab kasutada satelliidipilte, et määrata täpselt kindlaks maamiinide tõenäolised asukohad. Seda tehakse tarkvara ja algoritmidega, mis tuginevad teadmistele selle kohta, kust neid varem on leitud.

24. oktoobril 2023 Harkivi oblastis Ukrainas: kolonelleitnant Andrii Ilkiv avastas maamiini. Isegi kui tehisaru hakkab nende võimalikke asukohti määrama, peab viimase sammu miiniväljal tegema siiski inimene, kes lahendust usaldab. Foto: Vjatšeslav Madijevskii / Ukrinform via ZUMA Press Wire / Scanpix

Selleks on tavaliselt olnud teede, hoonete ja meditsiiniasutuste asukohad ja lähiümbrus. Tehisaru õpib tundma mustreid miinide paigutamisel nendele aladele, mida kasutab uute alade kaartide uurimisel, et ennustada, kus need võivad olla täpsemalt peidetud.

Süsteemi katsetatakse Kambodžas ja teadlased peavad läbirääkimisi selle katsetamiseks teistes piirkondades (Vt arXiv, doi.org/mxq7).

Projekti taga olevad inimesed ei vastanud kommentaari küsimisele, kuid Andro Mathewson maamiinide tõrjega tegelevast valitsusvälisest organisatsioonist The HALO Trust ütleb, et tehisintellektil on tõesti potentsiaali miiniväljade puhastamist kiirendada, kuigi viimane samm jääb alati teha inimestel maa peal.

«Maamiinid on varjatud tapjad. Sa ei tea kunagi, kuhu need peideti.»

«Tõhususe suurendamiseks on tohutu, tohutu potentsiaal: aja kokkuhoid, raha kokkuhoid ja lõpuks loodetavasti elude päästmine,» ütleb ta, «[maamiinid on] varjatud tapjad. Sa ei tea kunagi, kuhu need paigutati. Mõned õnnetused võivad olla nii lihtsad, et pere sõidab oma autoga üle sillutamata tee, mis mineeriti paar aastat tagasi. Kui siis plahvatab maamiin, mis mõeldud 20-tonnise tanki hävitamiseks, siis võib ette kujutada, mida see pereautoga teeb.»

Mathewson lisab, et maamiinidest puhastamine algab andmete kogumisest, milleks võib olla sõjaline teave miinide asukohtade kohta, umbkaudsed kaardid, mille on koostanud nende paigaldamise ajal kohal viibinud inimesed või suulised intervjuud kohalikega, samuti andmed selle kohta, kus ja millal on juba õnnetused juhtunud.

Mõnikord võib see teave olla aastakümneid vana, nagu näiteks The HALO Trusti puhul praegu Kambodžas tehtavatel töödel, kus tuginetakse USA 1980. aastatel tehtud salajastele luuresatelliidi piltidele.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.