/nginx/o/2021/03/03/13661227t1h2251.jpg)
/nginx/o/2024/05/31/16111606t1h61ca.jpg)
Pistesääsed on putukad, kes ei jäta ükskõikseks vist ühtegi inimest. Igal kevadel vallandab esimene meile maandunud sääsk tuttava küsimusteahela: miks neid nii palju on, millal nad otsa saavad, kuidas neid tõrjuda ja kas järgmisel aastal see kõik kordub?
Inimese seisukohalt, eriti linnainimese omalt vaadates, on tegemist täiesti mõttetute tegelastega, kellest vaid tüli. Maailm on õnneks pigem täiuslik ja kõik siin ei tiirle inimese ümber, mistõttu on sääskedelgi oma roll ja laiem tähendus.
Evolutsioonist
Meile on koolibioloogiast teada õistaimede ja putukate eriliste suhete lugu, kuidas õied ja putukad vastastikku söömiseks-tolmeldamiseks kohastusid. Sääskedel on analoogne suhe imetajatega. Pistesääskede eellased tekkisid Juura ajastul, kui maakeral domineerivate roomajate kõrvale hakkasid tekkima linnud ja imetajad. Sääskedel hakkas eriti hästi minema viimase 50 miljoni aasta kestel ennekõike koos imetajate liigirikkuse ja arvukuse kasvuga. Tänaste pistesääskede eelistatud toiduloomadeks on valdavalt imetajad, teisel kohal linnud ja mõned üksikud sääseliigid on jäänud verd imema kahepaiksetelt ja roomajatelt.
/nginx/o/2024/05/31/16112464t1h26dc.jpg)
Sääskede panus imetajatele osutus evolutsiooniliseks lotovõiduks. Kuigi agraarühiskonna arenguga kaasnes märgalade kuivendamise tõttu mõningane sigimispaikade vähenemine, kompenseeris seda kuhjaga sobivate toiduloomade, inimeste, põllumajandus- ja lemmikloomade arvukuse eksponentsiaalne kasv. Põllumajandusmaastikku ja iluaedadesse tehti sääskedele väikeste tehislike veesilmade- ja mahutite näol sigimispaiku pigem juurde. Kus on rohkelt toitu, sinna koguneb rohkelt sööjaid. See on loodusseadus.
Pistesääsed maailmas ja Eestis
Sääseliike on teiste putukarühmadega võrreldes suhteliselt vähe. Maailmast on teada 3600 liiki pistesääski. Eestist on seni leitud vaid 34 liiki pistesääski. Kuid vähese liikide arvu teevad nad kuhjaga tasa silmatorkavalt suure isendite arvuga. Eriti rohkelt on pistesääski Põhjapoolkera metsavööndis ehk just selles piirkonnas, kus asub ka Eesti.
Nagu looduses ikka, on vaid vähesed liigid hästi arvukad ja enamik liike märksa haruldasemad. Maaülikoolis tehtud uuringute tulemusel selgus, et näiteks kolm sääseliiki – harilik metsasääsk, soo-metsasääsk ja kevadine metsasääsk moodustavad kõikidest leitud sääseisenditest 65%. Kümme arvukamat sääseliiki annavad meil 98,5% sääseisenditest. Mõistagi on piirkonniti liikide arvukuses nüansse. Näiteks rannikul võib mõnes paigas kõige arvukamaks osutuda hoopis ranniku-metsasääsk, kelle vastsed arenevad riimveelistes rannikulõugastes ja tervitavad rõõmuga randa päevitama tulijaid.
Miks neid (kevadel) nii palju on?
Valmikuna talvitunud sääsed, näiteks hallasääsed hakkavad tegutsema juba esimeste soojade ilmadega. Kuid neid me tavaliselt eriti ei märka, sest nende arvukus pole väga suur. Kõige sääserohkem aeg algab tavaliselt maikuus, kui lendu tõusevad sääseliigid, kelle munad ootasid
maapinnal lohukeste (kus metsakuivendus ei mõju!) täitumist ümbrusest valgunud lumesulamisveega või veekogude suurvett. Kevad on meie veerohkeim aeg ja loogiline, et sellega kaasneb ka arvukaid sääseaeg.
Jaanipäevaks tavaliselt sääskede arvukus langeb, kuid erinevaid sääseliike jätkub kogu soojaks perioodiks. Kas suvel on sääski vähem või rohkem sõltub samuti sademete hulgast. Vihmastel suvedel on sääski rohkem, põuaperioodidel nende arvukus langeb. Mäletan mõne aasta tagust oktoobri algust, kui vihmase ja sooja suve lõpu tulemusel oli sügise algul sääski pea sama palju, kui kevadel.
SÄÄSELÕKS
On olemas ka erinevaid sääselõkse, mis tekitavad süsihappegaasi ja soojust – seda rööbiti, kuna need töötvadki maagaasi peal. Need kaks asja on ka sääski ligimeelitavateks teguriteks. Seda võib julgelt ka kasutada sest pole ohtu, et mõni muu putukas sama peiubutuse peale kohale lendaks – mesilased või kimalased näiteks.
/nginx/o/2024/05/31/16112470t1hd67b.jpg)
Maagaasist süsihappegaasi ja soojust tootev soojaverelist sel moel imiteeriv kaadervärk võib maksta tuhatkond eurot ja meelitabki sääski ligi ja selle masina kõhus nad oma otsa leiavad. Ökoloogiliselt läbimõeldud ja arukalt korratuna hoitud aias teevad ämblikud sama töö ära vaid toidu eest, aga seda püüavad nad ise.
Kliima soojenemine sääskedele sobib, sest vastsed arenevad kiiremini ning sääsed jõuavad pikema suve jooksul varasemast rohkem põlvkondi anda ja arvukust kasvatada. Ka viibivad soojal ajal nende toiduloomad meelsamini õues ja nende sobivaim toiduloom – inimene – eksponeerib talvega võrreldes märksa rohkem vere imemiseks sobivat nahapinda.
Sääsed saavad lennata vaid siis, kui õhutemperatuur on üle 10 ºC. Kui öösiti langeb temperatuur madalamaks, siis jäävad sääsed paigale. Nii saime vähemalt hilisõhtul sääskedest rahu ja öösel sääsevabalt magada. Kuid kliima soojenemise tulemusel on öised temperatuuri kasvanud päevastest rohkemgi. Kasvõi käesoleva aasta maikuu lõpus saabunud kuumaperioodil kasvas õhutemperatuur taas kord selliseks, et sääsed saavad tegutseda kogu ööpäeva.
Kuidas sääskedega koos elada?
Kõige tõhusam ja efektiivsem meetod on hoida sääsed ja inimesed lahus. Kui meil just pole tungivalt vaja, siis pole mõistlik mõjuva põhjuseta kuumal suvepäeval või ka troopiliselt soojal öösel sääserohketesse piirkondadesse minna. Lühikeses riietuses liikumiseks pole efektiivset ja ohutut sääskedest hoidumise meetodit. Kui temperatuur on jahedam, et saame kanda kerget pikka riietust, siis matkapoodidest on võimalik osta spetsiaalsest kangast tehtud riideid, kust sääsk läbi pista ei suuda, kuid riided ise on kerged ja hingavad. Kapuuts pähe, käed taskusse ja sääsed võivad küll hulgi meie ümber lennata, kuid pistma ei pääse.
Kodus pange akendele ja ustele ette putukavõrgud. Nii saame siseruumides hoida sääsevaba elukeskkonda. Suvel on putukavõrk niikuinii mõistlik akna ette panna. Nii hoiame ära paljude teiste muidu tuppa sattuvate putukate tõenäolise hukkumise, sest nad jäävad abitult klaasi taha lõksu ja me ei pruugi olla alati kohal, et tuppa eksinud mutukat õue aidata.
Elamise ümber olgu elupaiku neile, kes sääski söövad
Kõige tõhusamad sääsevalmikute sööjad on röövputukad ja ämblikud. Lindude ja nahkhiirte suhu satub samuti sääski, kuid spetsiaalselt sääski nad ei jahi, sest tillukese putuka eraldi tagaajamine suurele loomale ära ei tasu. Pesa juurde lennanud sääski napsavad linnud küll. Seepärast tasub jälgida, et meie kodude ümbruses oleks piisavalt metsikust, kus sääski söövad putukad ja ämblikud saaksid elada. See ei pruugi mõjutada otseselt kevadel kooruvate sääskede hulka, kuid kiirendab nende arvukuse langust ja hoiab nende arvukust ka suve kestel ohjes.
SÄÄSEKISKJAD
Kuigi linnud pole just suurimateks sääsesööjateks on tavaliste putuktoiduliste lindude toiduvalikus ikka 1-2% sääski. Mida rohkem erinevaid linnuliike te aias pesitsevad, seda rohkem ka nende summaarsed toiduratsioonid sääskede arvu vähendavad. Siiski jäävad põhiliseks sääskede arvukuse kontrollijateks teised putukad – ämblikud näiteks.
/nginx/o/2024/05/31/16112458t1h036e.jpg)
Vaadake tõrjevahendi ja nende koostist!
Kui meil ikkagi on möödapääsmatu vajadus sääskede juurde minna, siis viimases hädas saab kasutada keemilisi sääsetõrjevahendeid. Kuid ärge seda mitte kunagi n.ö. igaks juhuks ennetavalt nahale kandke. Kõikide keemiliste tõrjevahendite toimemehhanism üks ja seesama - kogus mürki, mis tapab sääse, jätab sääsest väga-väga-väga palju suurema looma - inimese veel ellu. Seega, mida vähem sääsetõrjevahendit kasutame, seda parem meie endi tervisele. Võtke sääsetõrjevahend lihtsalt
kaasa ja pange teda katmata nahapinnale alles siis, kui kuidagi teistmoodi ei saa. Metsas liikuge võimalikult rahulikult, sest mida rohkem hingeldame ja higistame, seda rohkem sääski enda juurde meelitame. Higistavalt nahalt kaob sääsetõrje kiiresti ja võib isegi higiga valguda sinna, kuhu ta ei tohi sattuda – silmadesse.
Tõrjevahendit ostes lugege tähelepanelikult läbi peenes kirjas tekst, kust saame teada tõrjevahendi koostise. Vaadake, mis on vahendi toimeaine(d) ja milline on toimeaine suhteline sisaldus (väljendatakse protsentides). Mida väiksem on toimeaine suhteline sisaldus, seda lühemat aega ta mõjub, kuid mõju tõhususes vahet pole. Väiksem kogus toimeainet lendub nahalt lühema aja jooksul. Samas pole tunniseks käiguks mingit mõtet määrida endale 8 tundi kestvat tõrjevahendit. Targem ongi osta väiksema suhtelise toimeaine sisaldusega tõrjevahend ja seda lihtsalt tihemini peale kanda. Ma hoiduks võimalusel DEET-i sisaldavate tõrjevahendite kasutamisest, sest see toimeaine võib lahustada plastikuid.
Sääsetõrjevahendi toimeks peab toimeaine nahalt lenduma ja juba õhus sääskedeni jõudma igalt poolt, kust sääsk verd imeda saaks. Juhuslikult siia sinna tupsutatud vahendist kasu pole, sest kätele kantud aine ei kaitse jalgu ja vastupidi. Seepärast tuleb tõrjevahendit kanda kõikidele katmata nahapindadele v.a. suu ja silmade lähedus. Kui olete tõrjevahendit nahale kandnud, peske ennast koju tulles kindlasti esimese asjana hoolega puhtaks.
On muidugi veel üks nipp, mis aitab sääserohkes kohas hakkama saada. Kutsuge endaga kaasa võimalikult palju kaaslaseid. Sääskede hulk teatud kohas on lõplik. Hulgakesi minnes jagunevad sääsed paljude inimeste vahel ja igaühel vastavalt vähem sääski.
Kuidas leevendada sääsepistet?
Sääsepisteid täielikult vältida pole võimalik. Seepärast on oluline pistetega toime tulla. Kõige olulisem on sääsepistetega juba lapsest alates kokku puutuda. Just lapseeas õpib meie immuunsüsteem kõige tõhusamalt sääse süljes olevaid aineid ära tundma ja lagundama. Kui lapsena on organismil sääsekogemus käes, mööduvad järgmised kokkupuuted edasise elu jooksul juba eriliste vaevusteta. Meie looduses õnneks sääsed veel ohtlikke haiguseid ei vahenda ja sääsepisteid karta ei tasu.
Kevadisel esimesel sääsel tasub lasta lõpuni täis imeda, sest talvel kasutuna oodanud immuunvastus pannakse "mällu" ja vajab kevadist meeldetuletamist.
Esimeste sääsepistete väike kihelus on loomulik, kuid seda ei tohi mingil juhul kratsima hakata. Kõige suurem sääse (ka teiste putukate) pistekohtade paistetama mineku põhjus tuleneb kratsimisel pistekohta sattunud sekundaarsest infektsioonist. Seepärast kannatagem senikaua, kui saame ennast sooja vee ja seebiga puhtaks pesta. See on kõige tõhusam meetod sääsepistetega toimetulekuks. On olemas ka nahka rahustavaid vahendeid, mida võib vajadusel sügelevale kohale ettevaatlikult juba metsas määrida või piserdada.
Muidugi tasub kirjandust lugeda ja sääskede hingeelu põhjalikumalt õppida. Siis oskame ka sääskedega paremini koos elada.
SÄÄSKI PELETAVAD RIIDED
/nginx/o/2024/05/31/16112451t1he320.png)
Iga riietus on muudetav putukaid peletatavaks, kui sellele peale pritsida tõrjevahendit. Näiteks sellist ühendit nagu permetriini sisaladavat. Sel puhul on probleemiks see, et kokkupuutel nahaga võib permetriin mõnel inimesele tervist kahjustavalt mõjuda. Osad riided on õmmeldud kangast, kus on permetriin või muu putukaid mõjutav mürkaine viidud kangakiu sisse. Selline lahendus on kandjale vähemohtlik.
/nginx/o/2024/05/31/16112099t1h78ea.jpg)
Metas töötamiseks mõeldud rõivad – ka sõdurite univormid – on nüüdsel ajal juba töödeldud putukaid peletavat või tapvate ainetega. Viibides oludes, kus sääsed võivad olla erinevate nakkuse kandjad ja puugid levitavad samuti neid, on oluline et võitlejate viibimisel metsades ja maastikul ei kahjustaks neid keegi teine peale vahetu vaenlase, kellega võideldakse. Saksa armee uus tööriietus on loodud nii, et selles on putukaid peletav aine kanga kudumiseks kasutatud lõngadesse sisse kedratud.