Euroopa kosmoseagentuuri pilveuurija lennutati kosmosesse

Foto: esa.int

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) ja Jaapani kosmoseuuringute agentuuri (JAXA) ühismissioonina käivitati satelliit EarthCARE.

EarthCARE, lühendatult Earth Cloud Aerosol and Radiation Explorer, on loodud andma täiesti uut teavet pilvede, aerosoolide ja kiirguse keerulise koostoime kohta Maa atmosfääris.

Missioon on eriti oluline praegusel ajal, kui kliimakriis süveneb ja vajadus mõista meie planeedi kliimasüsteemi on kriitilise tähtsusega.

Satelliit startis kolmapäeva öösel 29. mail kell 00:20 Kesk-Euroopa aja järgi Falcon 9 raketi pardal California Vandenbergi kosmoseväebaasist ja on nüüd turvaliselt Maa orbiidil, kinnitas Hartebeesthoeki maapealne jaam Lõuna-Aafrikas kell 01:14 CEST.

ESA Maa seireprogrammide direktor Simonetta Cheli sõnul on EarthCARE ESA ajaloo kõige keerukam uurimismissioon. «Selle väljatöötamine ja käivitamine on saavutatud tänu tõhusale koostööle meie JAXA partneritega,» ütles Cheli. «Ootame huviga esimesi andmeid, mis aitavad meil kliimamuutuste vastu võitlemisel.»

Hetk, mil EarthCARE satelliit eraldub raketist:

JAXA pilveprofiilide radari projektijuht Eiichi Tomita rõhutas, et EarthCARE andmed aitavad paremini ennustada tulevast kliimat ja rakendada vajalikke leevendusmeetmeid. «JAXA toodetud maailma esimene pilveradar suudab mõõta pilvede üles- ja allavoolu kiirust,» lisas Tomita.

Pilved ja aerosoolid on kliimasüsteemi kaks olulist komponenti, mille mõju on keeruline ja suhteliselt vähe mõistetud. Pilved peegeldavad päikeseenergiat tagasi kosmosesse, kuid lukustavad ka väljuvat infrapunaenergiat, millel on kas jahutav või soojendav mõju. Aerosoolid, mis on väikesed osakesed, nagu tolm ja saasteained, mõjutavad kliimat nii otseselt kui ka kaudselt, toimides pilvede moodustumise tuumana.

Inimtegevus on oluliselt muutnud aerosoolide kontsentratsioone atmosfääris, mõjutades seeläbi kliimamustreid. Kuigi pilved ja aerosoolid avaldavad praegu valdavalt jahutavat mõju, võivad kliimakriisist tingitud muutused vähendada nende jahutuspotentsiaali, süvendades kliimamuutusi veelgi.

EarthCARE satelliidi pardal olevad neli tipptasemel instrumenti töötavad koos, et anda terviklik ülevaade pilvede, aerosoolide ja kiirguse vastastikmõjust. Need andmed on kriitilise tähtsusega, et mõista Maa kiirgusbilanssi kliimakriisi taustal.

Last but not least: the Broadband Radiometer.

The broadband radiometer plays a crucial role in the mission by measuring the radiative fluxes at the top of Earth's atmosphere. As the satellite travels along its orbit, the radiometer views the atmosphere from three directions,… pic.twitter.com/nRQBBOqeuM

— ESA Earth Observation (@ESA_EO) May 28, 2024

Pilveprofiiliradar mõõdab pilvede vertikaalset struktuuri ja annab teavet nende sisemise liikumise kohta. See võimaldab teadlastel mõista pilvede kõrgust ja seda, kuidas õhumassid pilvede sees liiguvad.

Atmosfäärilidar tuvastab aerosoolide, nagu tolm ja saasteained, ning õhukeste pilvede olemasolu atmosfääris. Samuti annab see teavet pilvede pealispinna kohta, aidates kaardistada nende levikut ja tihedust.

Multispektriline pildistaja – see kaamera jäädvustab pilte erinevates lainepikkustes, andes teadlastele laia ülevaate Maa atmosfäärist ja pinnast. See aitab jälgida pilvede ja aerosoolide levikut suurel alal.

Lairibaradiomeeter mõõdab nii päikesekiirgust, mis peegeldub Maalt tagasi kosmosesse kui ka Maalt tulevat infrapunakiirgust. See aitab mõõta Maa kiirgusbilanssi, mis on oluline kliimamuutuste mõistmiseks.

Foto: ESA

EarthCARE tiirleb ümber Maa umbes 393 km kõrgusel. See kõrgus peab olema nii madal kui võimalik, et lidarite ja radarite kasutamine oleks optimaalne, kuid mitte liiga madalal, kus õhutakistus avaldaks mõju kütusekulule ja missiooni kestusele.

Satelliiti ja sellel olevaid seadmeid jälgitakse ja juhitakse ESA Euroopa kosmoseoperatsioonide keskusest Saksamaal Darmstadtis. Satelliidi projekteeris ja ehitas enam kui 75 ettevõttest koosnev konsortsium Airbusi juhtimisel, näidates Euroopa kosmosetööstuse koostöövõimet ja innovatsiooni.