:format(webp)/nginx/o/2024/05/27/16102429t1h8359.jpg)
Teadlased on pikka aega mõistatanud, miks Tšornobõli piirkonna metssead on endiselt radioaktiivsed, erinevalt hirvedest, kelle radioaktiivsus on aja jooksul vähenenud. Hiljutine avastus näitab, et metssead saavad radioaktiivset kiirgust mitte ainult 1986. aasta Tšornobõli tuumajaama katastroofist, vaid ka 1960. aastate tuumakatsetustest.
Selle mõistatuse lahendas Viini ja Hannoveri Leibnizi ülikoolide teadlaste meeskond, kasutades tipptasemel mõõtmisi, et kindlaks teha radioaktiivsuse allikas. Tšornobõli katastroof paiskas õhku suures koguses tseesium-137 isotoopi, mille poolestusaeg on umbes 30 aastat. Arvestades, et sündmusest on möödas üle kolme aastakümne, võiks eeldada, et tseesiumi tase on langenud. Kuid metssea lihas seda langust ei täheldata; kiirgustase on püsinud peaaegu muutumatuna.
Täpsemate mõõtmiste abil avastati, et mängus on ka tseesium-135 isotoop, mille poolestusaeg on palju pikem ja mida on keeruline tuvastada. Viini ülikooli professor Georg Steinhauser selgitas, et tseesium-135 tuvastamiseks on vaja kasutada massispektromeetriat.
:format(webp)/nginx/o/2024/05/27/16102428t1hc290.jpg)
Selgus, et Tšornobõli metssead on saastunud tseesium-135ga, mis hoiab nende liha radioaktiivsena. Erinevus hirvede ja teiste metsloomadega võib tuleneda sellest, et metssead toituvad trühvlitest, mis kasvavad maa all ja neelavad aeglaselt endasse mulda imbunud tseesiumi. Trühvlid on saastunud ka külma sõja aegsetest tuumakatsetustest pärit tseesiumiga.
See kahekordne kiirgusdoos on hoidnud metssigade radioaktiivsuse taset aastakümnete jooksul suhteliselt muutumatuna, samas kui muu Tšornobõli elusloodus on suutnud taastuda. Professor Steinhauseri sõnul näitab nende töö looduslike ökosüsteemide keerukaid seoseid ja kui oluline on täpne mõõtmine teaduslike mõistatuste lahendamisel.
Uuring avaldati ajakirjas Environmental Science & Technology.
Allikas: iflscience.com
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)