Eesti teaduskorralduse alustoe ehitaja Helle Martinson 90

teadus.postimees.ee
Uuendatud 27. mai 2024, 06:35
Copy
Helle Martinson. 2018.
Helle Martinson. 2018. Foto: Vallo Kruuser/Ekspress Meedia/Scanpix

28. mail saab üheksakümne aastaseks keemiadoktor Helle Martinson, kelle toetav tegevus mitmel rindel on olnud hindamatu Eesti teaduse eduloos.
Töötades 1964-89 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi teadussekretärina, tekkis tal huvi valdkonna vastu, millest on nüüdseks välja kujunenud saientomeetria.

Kui praegu saab igasugustest publikatsioonide andmebaasidest huvi pakkuvad arvud kätte mõne hiireklikiga, siis tol kaugel ajal pidi Helle sõitma Moskvasse, et Lenini nim. raamatukogus, kuhu oli ainsana Nõukogude Liitu tellitud Science Citation Index, selle tuhandetelt ülipeenes kirjas lehekülgedelt kokku lugeda selle või teise Eesti teadlase artiklitele viitamiste arvud. Kogutud andmed tekitasid teadlaskonnas suurt huvi, aga ka pahameelt, kuid mis peamine -- viidatavuse varajane «maaletoomine» aitas oluliselt kaasa meie teadlaste kiirele ja edukale kohanemisele taasiseseisvumise järgselt toimunud üleminekuga läänelikule teadusrahastusele ja -korraldusele.

Tormilistel «Eesti asja» ajamise aastail 1989-92 töötas Helle Martinson majandusministeeriumi Majandusarengu Instituudi teadussekretärina. Tollane teadlaskond jagunes – valdavalt nooremad sõitsid avanenud võimalusi kasutades Läände kraade tegema või stažeerima, vanemaid haaras entusiasm ehitada üles uutmoodi teaduskorraldus. Loodi Eesti Teadlaste Liit, mille üks asutajaid ja juhatuse liige oli Helle, kellelt juba 1960-ndaist pärines idee luua Tallinna Teadlaste maja. Tänu tema administratiivtöö kogemustele, erakordsele oskusele tabada ära arvamuste paljuses oluline ühisosa, see formuleerida ning kohe ka kirja panna, andis Helle osavõtt tolleaegsetele kõikvõimalikele arutelu-koosolekutele organiseeriva selgroo, ilma milleta jäänuks need lihtsalt jututubadeks ega poleks viinud teaduskorraldust reformivate seaduseprojektide koostamiseni.

Seega oli loomulik, et teadusraha uutmoodi – grandiprojektide konkursi kaudu – jagava Eesti Teadusfondi loomise järel kutsuti Helle Martinson selle tegevdirektoriks, kellena ta töötas 1992-2004. Nagu teada, võtab iga fond jagatavast rahast osa omaenda ülalpidamiseks. Kuid nö mitteametlikel andmetel kuulub tolleaegsele Eesti Teadusfondile omakulude protsendi väiksuse maailmarekord – kogu administratiivtöö tegi ära Helle oma mõne kaastöötajaga isegi krooniaja skaalas väga tagasihoidliku palga eest. Seejuures jätkus tal ikka aega ja kannatust vastata granditaotlemises kogenematute teadlaste pidevaile nõuküsimistele. Noil aastail pälvis Helle teadlaskonnas humoorikas-tunnustava nime «grandimamma».

Kui rasketel üleminekuaastatel asutas Georg Soros Rahvusvahelise Teadusfondi (ISF), eesmärgiga toetada Ida-Euroopa riikide uurimisrühmi ning hoida ära nende lagunemine-laialijooksmine, kutsuti Helle Martinson ISF’i peakontori esindajaks ja ISF grantide mänedžeriks Eestis.

Helle Martinsonilt on ilmud arvukalt eesti- ja ingliskeelseid publikatsioone teaduspoliitikast ja teaduskorralduse reformimisest Eestis ja Ida-Euroopa väikeriikides üldiselt. Eriti haaravaks lugemisvaraks on pealt 400-leheküljeline 2015.a. ilmunud raamat «Isolatsioonist akadeemilisse kapitalismi: Eesti Teadusfond 1989-2011», mille pikast nimeregistrist leiavad end väga paljud Eesti teadlased, aga ka poliitikud jt tegevusalade esindajad.

Helle Martinsoni on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, Haridus- ja Teadusministeeriumi aumärgiga ja Eesti Teaduste Akadeemia medaliga.

Eesti teaduse kvaliteedi imeline tõus taasiseseisvumise järel on suur mõistatus, kuna selleks ei ole ühte ainsat põhjust. Kuid kindlasti oli selle üheks oluliseks katalüsaatoriks Helle Martinson, kes oli kogu aeg teaduse korralduse keskmes ja aitas teha õigeid otsuseid, mis viisid meid tippu.

Helle on erakordselt elegantne, särav ja usaldusväärne teekaaslane, kes on jätnud sügava jälje paljude inimeste elukäiku ja hinge.

Eesti Teadusfondi esimehed 1990-2011 soovivad kunagisele fondi perenaisele jätkuvat õnne, rõõmu ja tervist.

Peeter Saari, Raimond Ubar, Andres Koppel, Ene Ergma, Jüri Allik, Toivo Maimets

Tagasi üles