TEADLASED ⟩ Me juba peaaegu teame, mis tegi meid neandertallastest edukamateks

Neandertallased olid Euroopas ammu enne meid, kuid miks nüüdisaegne inimene nad välja tõrjus? Teadlased uurisid Euroopa põlisasuka aju ja tegid mõned olulised järeldused. Illustratsioon neandertallastest on pärit 1920. aastast. Foto: Knight (1920) / Wikimedia Commons

Neandertallased (Homo neanderthalensis) köidavad teadlasi ja avalikkust, kuna on saanud tähtsaks osaks aruteludes Homo perekonna (lai bioloogiline klassifikatsioon, kuhu kuuluvad nii inimesed kui ka nende lähisugulased) olemuse üle. Neandertallased on olulised ka meie liigi, Homo sapiens'i ainulaadsuse mõistmiseks. Mis siis ikkagi oli inimese arengus see eriline komponent, mis tegi neid edukamateks?

Meie ja neandertallaste ühine esivanem elas umbes 600 000 aastat tagasi. Neandertallased arenesid Euroopas, samal ajal kui meie vahetumad esivanemad Aafrikas, enne kui mitmel korral hiljem Euraasiasse välja rändasime.

Neandertallased surid välja umbes 40 000 aastat tagasi. Meie asustasime maailma ja jätkame õitsengut. Kaua on arutletud, kas see erinevus tuleneb keele ja mõtlemise erinevustest?

Aju arhitektuuri eripärad

Tõendid osutavad olulistele erinevustele meie ja neandertallaste ajudes, mis võimaldasid tänapäeva inimestel (Homo sapiens) arendada abstraktseid ja keerulisi ideid läbi metafooride – see on võime võrrelda kahte omavahel mitteseotud asja. Selleks pidime aju ülesehituselt neandertallastest oluliselt erinema.

Mõned eksperdid tõlgendavad skeletti ja arheoloogilisi tõendeid sügavalt erinevatena, teised aga ei leia eriti mingeid olulisi erinevusi. Kolmandad pooldavad hoopis keskteed.

Uued avastused ja analüüsid

Hoolimata lahkarvamustest, mis on tingitud luude ja leitud esemete tõlgendamisest, on hiljutised arheoloogilised avastused aidanud meil neandertallaste mõistusest palju selgema pildi luua.

Uus anatoomiline tõendusmaterjal näitab, et neandertallastel olid hääletraktid ja kuulmisteed sarnased meie omadega, mis viitab, et nad olid võimelised kõnelema.

Nende geenide leidmine meie genoomis viitab mitmele paaritumisepisoodile, mis omakorda näitab tõhusat suhtlust ja sotsiaalseid suhteid liikide vahel.

Tehnilised oskused ja sümbolid

Neandertallaste puust odade ja vaikude kasutamine tööriistade valmistamiseks näitab nende üsna häid tehnilisi oskusi. Linnuküünistest ripatsid ja tõenäoline sulgede kasutamine kehakaunistustena viitavad mingile sümboolikale, samuti geomeetrilised graveeringud kividel ja luudel.

Kunst ja aju erinevused

Neandertallaste kunsti loomine on ülimalt silmatorkav väide, kuid mitmed koopakunsti tõendid on vaieldavad. Üha kasvav tõendusmaterjal tänapäeva inimeste kohalolekust Euroopas enne 40 000 aastat seab kahtluse alla idee, et neandertallased tegid need geomeetrilised kujundid ise.

Euroopast on leitud ka kaljujooniseid, mis on pärit varasemast ajast kui 40 000 aastat tagasi, mil arvatavasti nüüdisaja inimene jõudis Euroopasse. Kuid teadlased siiski kahtlevad, sest märke Homo sapiens'i ilmumisest on leitud nüüd varasemast ajast samuti. Seega ei tea me, kas ja kui palju neandertallased ise kunsti ja ehtimisega tegelesid. Pilt Homo sapiens neanderthalensis'est on pärit muuseumist. Foto: Neanderthali muuseum, Mettmann / Wikimedia Commons

Kolmemõõtmeline digitaalne neandertallase aju rekonstruktsioon näitab siiski üsna olulisi struktuurilisi erinevusi. Neandertallastel oli suhteliselt suur kuklasagar, mis keskendus rohkem visuaalsele töötlemisele, jättes vähem ruumi keelele ja muudele oskustele.

Samuti oli nende väikeaju väiksem ja teistsuguse kujuga, mis mõjutas keele töötlemist ja sujuvust.

Keelte evolutsioon ja neuronid

Mõned geneetilised mutatsioonid, mis on seotud neuronite arenguga ja nende ühendamisega ajus, toimusid tänapäeva inimeste evolutsioonis. Keele evolutsiooni mõistmine on samuti muutunud.

Kolm olulist arengut on sõnade salvestamine ajus mõlemas ajupoolkeras ja sarnaste mõistete rühmades, ikooniliste sõnade kasutamine evolutsioonilise silla loomiseks ning arvutimudelid, mis näitavad, et süntaks võib spontaanselt tekkida.

Metafoori jõud

Neandertallaste ja Homo sapiens'i aju närvivõrgustike erinevused näitasid teadlaste uuringus, et ainult meie liigil tekkis võime mõelda ja suhelda metafooride abil, mis võimaldas meil arendada keerukaid ja abstraktseid ideid.

See oli oluline kognitiivne tööriist, mis eristas meid neandertallastest, aidates meil edasi areneda ja lastes neandertallastel välja surra.

Allikad: Nature, The Conversation