Jahmatav avastus Varesed oskavad tegelikult valjusti loendada (2)

teadus.postimees.ee
Copy
Vares. Pilt on illustreeriv.
Vares. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Vareslaste võimekus teha keerukaid ja nutikaid tegusid on juba teada, kuid hiljutine avastus on eriti üllatav. Teadlased on kindlaks teinud, et varesed suudavad valjusti loendada, reageerides visuaalsetele ja helilistele signaalidele teatud arvu kraaksatustega. 

See oskus erineb lihtsalt numbrite mõistmisest, mida on täheldatud teistel liikidel, nagu mesilased. Inimesed kasutavad numbrite loendamiseks ja arvude esitamiseks kõnet, mis on varakult õpitud oskus. Nüüd on selgunud, et varesed (Corvus corone) võivad olla esimesed mitteinimliigid, kes demonstreerivad sarnast käitumist.

Teadlased viisid läbi uuringu kolme varesega, õpetades neid vastama erinevatele sümbolitele või helisignaalidele teatud arvu häälitsustega, vahemikus üks kuni neli. Pärast nõutava arvu kraaksatuste tegemist pidi vares nokkima nuppu, et näidata, et ta on lõpetanud. Uuring näitas, et varesed suutsid järjepidevalt esitada õige arvu häälitsusi, kuigi mõnikord esines vigu. Huvitav on see, et esimese häälitsuse ajastus ja toon olid seotud järgnevate häälitsuste arvuga. Vastuse aeg stiimuli esitamise ja esimese häälitsuse tegemise vahel oli pikem, kui nõuti rohkem häälitsusi, ja see ei sõltunud stiimuli tüübist, olgu see siis visuaalne või heliline.

Foto: Liao et al., Science, 2024

See avastus viitab sellele, et varesed võivad kasutada loendamist osana oma looduslikust suhtlusviisist, millest me varem teadlikud polnud. Samuti võib see selgitada, kuidas väikelapsed õpivad loendama, enne kui nad numbreid täielikult mõistavad.

Vareste intelligentsuse kohta on tehtud mitu avastust. Näiteks on teada, et varesed suudavad mõista põhjuse ja tagajärje seoseid, nad peavad vimma ja edastavad seda teistele varestele, korraldavad oma surnutele matuseid, valmistavad tööriistu, kasutavad sotsiaalset tõrjumist isekate kaaslaste karistamiseks, mäletavad neile head teinud inimesi, naudivad mängimist ja palju muud.

Allikas: sciencealert.com

Tagasi üles