UUS FOOBIA Robotid teevad ettevõtjale karuteene – loe, mis juhtub siis töötajatega (1)

teadus.postimees.ee
Copy
Nad on juba meie seas: Hiljutisel Hamburgi hotellindus- ja toitlustusmessil pakuti juba ohtralt kõndivaid, veerevaid ja lendavaid roboteid teenindajate asendamiseks. Esiplaanil on kelnerrobot Plato, mis toob söögikohas tellitud toidu- ja joogikraami kandikul kohale, tagaplaanil on näha teenindusrobotit Pepper, mis suhtleb ka näiteks Elisa Helsingi teenindusbüroos. Nendega koos töötavad inimesed aga tavaliselt enam nii õnnelikud pole kui inimkolleegidega, näitas uuring (näited on illustreerivad).
Nad on juba meie seas: Hiljutisel Hamburgi hotellindus- ja toitlustusmessil pakuti juba ohtralt kõndivaid, veerevaid ja lendavaid roboteid teenindajate asendamiseks. Esiplaanil on kelnerrobot Plato, mis toob söögikohas tellitud toidu- ja joogikraami kandikul kohale, tagaplaanil on näha teenindusrobotit Pepper, mis suhtleb ka näiteks Elisa Helsingi teenindusbüroos. Nendega koos töötavad inimesed aga tavaliselt enam nii õnnelikud pole kui inimkolleegidega, näitas uuring (näited on illustreerivad). Foto: Christian Charisius / dpa / Scanpix
  • Kas oled valmis robotite kõrval töötama?
  • See mõjutab nii juhte kui eesliinitöötajaid.
  • Robotkolleegid põhjustavad suuremat kaadrivoolavust.

Robootika kasutamine tööjõupuuduse leevendamiseks hotellinduses ja muudes teenindusvaldkondades võib kaasa tuua inimeste suurema lahkumise, väidab Washingtoni osariigi ülikooli uuring.

Uuringus, milles osales enam kui 620 majutus- ja toitlustustöötajat, leiti, et «robotifoobia» – hirm, et robotid ja tehnoloogia võtavad inimeste töökohad üle – suurendas töötajate tööalast ebakindlust ja stressi, mis omakorda õhutas nende lahkumisplaane.

Mõju oli märgatavam töötajate seas, kellel oli reaalne kogemus robootikatehnoloogiaga töötamisel. See mõjutas ühtmoodi nii juhte kui ka eesliinitöötajaid. Uuringutulemused avaldati ajakirjas International Journal of Contemporary Hospitality Management.

«Kõigile, olenemata nende positsioonist või sektorist, on robotihirmul reaalne mõju.»

«Hotellinduse valdkonnas on tööjõu voolavus üks kõrgeimaid kõikides mittepõllumajanduslikes sektorites, seega on see probleem, mida ettevõtted peavad tõsiselt võtma,» ütles Washingtoni osariigi ülikooli Carsoni ärikolledži hotellindusuuringute teadur ja uuringu juhtiv autor Bamboo Chen, «tulemused tunduvad olevat järjepidevad kõikides sektorites nii eesliinitöötajate kui ka juhtide seas. Kõigile, olenemata nende positsioonist või sektorist, on robotihirmul reaalne mõju.»

Toitlustus- ja majutusvaldkonnad said eriti tugevalt pihta pandeemiaaegsete piirangutega ning paljud ettevõtted võitlevad endiselt tööjõu leidmise nimel. Majutussektori tööjõu hulk oli paljudes riikides veel 2024. aasta aprillis endiselt väiksem kui 2020. aasta veebruaris enne koroonapandeemia algust. Kestev tööjõupuudus on inspireerinud mõnda tööandjat pöörduma robootikatehnoloogia poole, et täita lüngad.

Schleswig-Holsteini liidumaal Grömitzis lõpetas üks hotell tulutud kokaotsingud ja võttis ametisse hoopis roboti. Masin oskab ise valmistada viit rooga.
Schleswig-Holsteini liidumaal Grömitzis lõpetas üks hotell tulutud kokaotsingud ja võttis ametisse hoopis roboti. Masin oskab ise valmistada viit rooga. Foto: Markus Scholz / DPA / Scanpix

Kui teised uuringud on keskendunud klientide mugavustundele koos robotitega, siis see uuring keskendub teisele poolele: kuidas tehnoloogia mõjutab hotellinduse töötajaid.

Chen ja tema kolleeg Washingtoni osariigi ülikoolist Ruying Cai küsitlesid 321 majutus- ja 308 toitlustustöötajat USAs, esitades hulga küsimusi nende töö ja hoiakute kohta robotite suhtes. Uuring määratles «robotid» laialt, hõlmates mitmesuguseid robotilisi ja automaatikatehnoloogiaid, nagu inimesesarnased robotkelnerid ja automatiseeritud robotkäed, samuti iseteeninduskioskid ja lauapealsed seadmed.

Analüüsides uuringu andmeid, leidsid teadlased, et suurem robotifoobia oli seotud tööalase ebakindluse ja stressiga, mis omakorda seostus kaadrivoolavusega ehk töötajate kavatsustega oma töökohalt lahkuda.

Need hirmud ei vähenenud robotitega tutvuse kasvades: töötajad, kellel oli rohkem tegelikku kokkupuudet robootikatehnoloogiaga oma igapäevatöös, kartsid isegi rohkem, et see muudab inimtöötajad üleliigseks.

Tajumine mängis samuti olulist rolli. Töötajad, kes pidasid roboteid võimekamaks ja efektiivsemaks, väljendasid samuti suuremat lahkumissoovi.

See Aeolus Roboticsi masin sõidab «tööle». Tegemist on hooldusrobotiga, mis teenindab abi vajavaid vanemaid inimesi nende kodus või hooldushaiglates. Robot nimega aeo suudab iseseisvalt liikuda ja navigeerida ning oskab pikali kukkunud inimest püsti aidata. Paljud hooldushaiglad USAs on mõelnud juba inimtööjõu kalliduse ja puuduse pärast masinad appi võtta.
See Aeolus Roboticsi masin sõidab «tööle». Tegemist on hooldusrobotiga, mis teenindab abi vajavaid vanemaid inimesi nende kodus või hooldushaiglates. Robot nimega aeo suudab iseseisvalt liikuda ja navigeerida ning oskab pikali kukkunud inimest püsti aidata. Paljud hooldushaiglad USAs on mõelnud juba inimtööjõu kalliduse ja puuduse pärast masinad appi võtta. Foto: Postimees

Robotid ja automaatika võivad olla head viisid teenuse täiustamiseks, ütles Chen, kuna need suudavad käsitleda tüütuid ülesandeid, mida inimesed tavaliselt teha ei taha, nagu nõudepesu või hotellipesu käsitlemine. Kuid oht tekib siis, kui robotitega asendamine põhjustab rohkemate inimtöötajate lahkumise. Autorid juhivad tähelepanu, et see võib luua «negatiivse tagasisideahela», mis võib hotellinduse tööjõupuudust veelgi süvendada.

Chen soovitas tööandjatel edastada teateid mitte ainult tehnoloogia eeliste, vaid ka piirangute kohta, et rõhutada inimtöötajate rolli tähtsust.

«Uut tehnoloogiat tutvustades ärge keskenduge ainult sellele, kui hea või efektiivne see on. Selle asemel rääkige, kuidas inimesed ja tehnoloogia saavad koos töötada,» soovitas ta.

Allikad: International Journal of Contemporary Hospitality Management, Eurekalert

Tagasi üles