:format(webp)/nginx/o/2024/05/21/16089068t1hb751.jpg)
Robootika kasutamine tööjõupuuduse leevendamiseks hotellinduses ja muudes teenindusvaldkondades võib kaasa tuua inimeste suurema lahkumise, väidab Washingtoni osariigi ülikooli uuring.
Uuringus, milles osales enam kui 620 majutus- ja toitlustustöötajat, leiti, et «robotifoobia» – hirm, et robotid ja tehnoloogia võtavad inimeste töökohad üle – suurendas töötajate tööalast ebakindlust ja stressi, mis omakorda õhutas nende lahkumisplaane.
Mõju oli märgatavam töötajate seas, kellel oli reaalne kogemus robootikatehnoloogiaga töötamisel. See mõjutas ühtmoodi nii juhte kui ka eesliinitöötajaid. Uuringutulemused avaldati ajakirjas International Journal of Contemporary Hospitality Management.
«Kõigile, olenemata nende positsioonist või sektorist, on robotihirmul reaalne mõju.»
«Hotellinduse valdkonnas on tööjõu voolavus üks kõrgeimaid kõikides mittepõllumajanduslikes sektorites, seega on see probleem, mida ettevõtted peavad tõsiselt võtma,» ütles Washingtoni osariigi ülikooli Carsoni ärikolledži hotellindusuuringute teadur ja uuringu juhtiv autor Bamboo Chen, «tulemused tunduvad olevat järjepidevad kõikides sektorites nii eesliinitöötajate kui ka juhtide seas. Kõigile, olenemata nende positsioonist või sektorist, on robotihirmul reaalne mõju.»
Toitlustus- ja majutusvaldkonnad said eriti tugevalt pihta pandeemiaaegsete piirangutega ning paljud ettevõtted võitlevad endiselt tööjõu leidmise nimel. Majutussektori tööjõu hulk oli paljudes riikides veel 2024. aasta aprillis endiselt väiksem kui 2020. aasta veebruaris enne koroonapandeemia algust. Kestev tööjõupuudus on inspireerinud mõnda tööandjat pöörduma robootikatehnoloogia poole, et täita lüngad.
/nginx/o/2024/05/21/16089072t1h5305.jpg)
Kui teised uuringud on keskendunud klientide mugavustundele koos robotitega, siis see uuring keskendub teisele poolele: kuidas tehnoloogia mõjutab hotellinduse töötajaid.
Chen ja tema kolleeg Washingtoni osariigi ülikoolist Ruying Cai küsitlesid 321 majutus- ja 308 toitlustustöötajat USAs, esitades hulga küsimusi nende töö ja hoiakute kohta robotite suhtes. Uuring määratles «robotid» laialt, hõlmates mitmesuguseid robotilisi ja automaatikatehnoloogiaid, nagu inimesesarnased robotkelnerid ja automatiseeritud robotkäed, samuti iseteeninduskioskid ja lauapealsed seadmed.
Analüüsides uuringu andmeid, leidsid teadlased, et suurem robotifoobia oli seotud tööalase ebakindluse ja stressiga, mis omakorda seostus kaadrivoolavusega ehk töötajate kavatsustega oma töökohalt lahkuda.
Need hirmud ei vähenenud robotitega tutvuse kasvades: töötajad, kellel oli rohkem tegelikku kokkupuudet robootikatehnoloogiaga oma igapäevatöös, kartsid isegi rohkem, et see muudab inimtöötajad üleliigseks.
Tajumine mängis samuti olulist rolli. Töötajad, kes pidasid roboteid võimekamaks ja efektiivsemaks, väljendasid samuti suuremat lahkumissoovi.
/nginx/o/2024/05/21/16089076t1h6188.jpg)
Robotid ja automaatika võivad olla head viisid teenuse täiustamiseks, ütles Chen, kuna need suudavad käsitleda tüütuid ülesandeid, mida inimesed tavaliselt teha ei taha, nagu nõudepesu või hotellipesu käsitlemine. Kuid oht tekib siis, kui robotitega asendamine põhjustab rohkemate inimtöötajate lahkumise. Autorid juhivad tähelepanu, et see võib luua «negatiivse tagasisideahela», mis võib hotellinduse tööjõupuudust veelgi süvendada.
Chen soovitas tööandjatel edastada teateid mitte ainult tehnoloogia eeliste, vaid ka piirangute kohta, et rõhutada inimtöötajate rolli tähtsust.
«Uut tehnoloogiat tutvustades ärge keskenduge ainult sellele, kui hea või efektiivne see on. Selle asemel rääkige, kuidas inimesed ja tehnoloogia saavad koos töötada,» soovitas ta.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)