NEW SCIENTIST Kas Interneti kasutamine teeb meid rõõmsamaks või kurvemaks?

Clare Wilson
, New Scientist
Copy
On see hea või halb? Nagu enamike asjadega, paistab Internet olevat mõõdukates kogustes hea, aga liialdades mürgine.
On see hea või halb? Nagu enamike asjadega, paistab Internet olevat mõõdukates kogustes hea, aga liialdades mürgine. Foto: Mircea Iancu / Pixabay

Aina parem juurdepääs Internetile on seotud parema heaoluga kogu maailmas, järeldas ulatuslik teadusuuring. See leid näib olevat vastuolus murega, et nutitelefonid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide tulva. Niisiis, kus peitub tõde?

Mure nutiseadmete liigse kasutamise pärast võib tunduda üsna moodne nähtus, kuid see peegeldab tegelikult sarnaseid hirme varasemate tehnoloogiliste arengute pärast, nagu näiteks see, et inimesed jäävad liiga kauaks arvutimängude või teleri lummusesse, ütleb Andrew Przybylski Oxfordi ülikoolist.

Nutitelefonide levik tundub siiski palju äärmuslikum sotsiaalne nähtus. See on langenud kokku ka viimastel aastatel noorte inimeste, eriti teismeliste tüdrukute vaimse tervise probleemide suurenemisega.

Enamik uuringuid, mis on püüdnud leida, kas need kaks suundumust on omavahel seotud, on vaadelnud inimesi lääneriikides.

Selle asemel kasutasid Przybylski ja tema kolleeg Matti Vuorre Hollandi Tilburgi ülikoolist andmeid pikaajalisest ülemaailmsest küsitlusest Gallop World Poll, mis sisaldas küsimusi interneti ja internetiühendusega telefonide kasutamise kohta.

«See aitab sõpru leida ja annab rohkemaid töövõimalusi.»

Uuringus päriti inimestelt kaheksa heaolu näitaja kohta, sealhulgas eluga rahulolu ja positiivsed või negatiivsed kogemused, samuti demograafiliste andmete kohta.

Teadlased analüüsisid aastatel 2006–2021 enam kui kahe miljoni inimese andmeid 168 riigist.

Teadlaste paar tegi iga riigi ja aasta kohta üle kolmekümne tuhande analüüsi. Valdav enamus neist tõid välja, et inimestel on suurem tõenäosus paremaks heaoluks, kui neil on Internetile juurdepääs. Need positiivsed seosed püsisid ka siis, kui analüüse kohandati, et võtta arvesse, kas inimesed kasutavad Internetti suurema tõenäosusega, kui neil oli kõrgem sissetulek või haridustase (Vt lähemalt Technology, Mind, and Behavior, doi.org/mv6v).

Kuigi selline analüüs ei suutnud veel täielikult tõestada, et juurdepääs Internetile suurendab inimeste õnnetunnet, võib leida seoseid, et see aitab neil sõpru leida ning annab rohkemaid töövõimalusi, ütleb Przybylski, «need on sotsiaalsed tehnoloogiad.»

Kui Internetti üldse pole, on elu kurvem, aga kui see jõuab kaugetesse piirkondadesse, läheb elu siiski rõõmsamaks, näitas uuring.
Kui Internetti üldse pole, on elu kurvem, aga kui see jõuab kaugetesse piirkondadesse, läheb elu siiski rõõmsamaks, näitas uuring. Foto: Kaboompics.com / Pexels

Tõenäoliselt ei lahenda need leiud veel ühtegi vastuargumenti. Esiteks on esmane mure sotsiaalmeedia kahjude pärast seotud selle mõjuga lastele, teismelistele ja noortele täiskasvanutele. Näiteks võib see soodustada kiusamist, edendada ebareaalsete kehapiltidega ebatervislikku käitumist või põhjustada radikaliseerumist.

Gallop World Polli küsitlus hõlmas inimesi vanuses 15–99, seega on võimalik, et noorematele inimestele omased kahjud jäid varju sellega, et vanemad inimesed võiksid olla nendele vastupidavamad.

«See toob tõesti palju häid asju, aga ka pettusi ja erinevat tüüpi ärakasutamist.»

Teine probleem on see, et küsitluse küsimused Interneti kasutamise kohta nõudsid lihtsat «jah» või «ei» vastust – inimestelt ei küsitud, kui kaua nad seda kasutasid. Võimalik, et teatud juurdepääs Internetile on vaimsele tervisele parem kui selle puudumine, kuid liigne kasutamine on kahjulik, ütleb Andres Roman-Urestarazu Cambridge'i ülikoolist, «ma pole kindel, kas need kasutatud mõõtmised on piisavad.»

Seega võivad uued leiud meile öelda, et Keenia talunik muutub õnnelikumaks, kui saab oma telefoni kasutades kontrollida, millised turud pakuvad talle oma toodangu eest parimat hinda, kuid see ei ütle Ühendkuningriigi vanematele, kas nad peaksid lubama teismelisele WhatsAppi vestlusrakenduse kasutamist.

Sellegipoolest toovad leiud arutelusse selle üle, kuidas Internet maailma muudab, uue värskema vaate ja uuring tuletab meelde, et uus meedia võib olla kasulik paljudes riikides ja inimgruppides.

«See toob tõesti palju häid asju, aga ka pettusi ja erinevat tüüpi ärakasutamist,» ütleb Przybylski.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.

Tagasi üles