Amazonase vihmametsade hävinemine on viimase viie aasta madalaimal tasemel

Aara papagoid istuvad puu otsas Amazonase vihmametsas Manausis. Foto: REUTERS/Bruno Kelly

Harva toovad keskkonnauudised positiivseid sõnumeid, kuid viimased andmed Brasiilia Amazonase vihmametsa kohta annavad põhjust rõõmustamiseks. Brasiilia Riikliku Kosmoseuuringute Instituudi (INPE) analüüsitud andmete kohaselt on Amazonase vihmametsa hävimine pidurdunud järjepidevalt aasta otsa ja on nüüd viimase viie aasta madalaimal tasemel, vahendab iflscience.com

INPE DETER süsteemi andmete põhjal on raadamise määr augustist 2023 kuni aprillini 2024 vähenenud 51 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

INPE DETERi andmed aastast 2009. Foto: INPE DETER

INPE DETERi andmed aastast 2009. Foto: INPE DETER

See langus on eriti tähelepanuväärne, arvestades, et alates 2023. aastast on Põhja-Amazonas kogenud äärmuslikku põuda. Kuiva ilmaga kaasneb tavaliselt raadamise suurenemine, kuna siis tõuseb metsatulekahjude risk. Kuid sel aastal ei ole see trend realiseerunud.

Amazonase hävimist ajendab maade puhastamine metsaraiete, kaevandamise ja karjakasvatuse jaoks, mida omakorda tõukab tagant ülemaailmne nõudlus veiseliha, soja ja palmiõli järele. Paljud neist toodetest jõuavad üle maailma supermarketite riiulitele ja kiirtoidurestoranidesse.

Ka pangad ja finantsasutused, sealhulgas Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, suunavad miljardeid dollareid maailma kõige kahjulikematesse põllumajandusettevõtetesse ja teenivad kasumit tegevustest, mis on seotud raadamisega.

INPE jälgib Brasiilia Amazonases toimuvaid muutusi satelliitpiltide abil, mis võimaldavad kindlaks teha, kui palju maad on puudest puhastatud.

Brasiilia hiljutist raadamise vähenemist võib osaliselt omistada president Luiz Inácio Lula da Silva administratsioonile. 2023. aasta jaanuaris võttis ta riigi juhtimise üle Jair Bolsonarolt, vastuoluliselt parempoolselt populistilt, kelle valitsemise aega seostatakse rünnakutega Amazonase vihmametsa ja põlisrahvaste vastu.

Bolsonaro eiras paljusid keskkonnakaitse eesmärke, eelistades selle asemel poliitikat, mis oli suunatud rahvuslusele ja põllumajanduslikele huvidele. Tema ametiajal toimusid viimase aja suurimad metsade hävitamised.

Amazonase Jamanximi riigimetsas Novo Progresso lähedal Para osariigis Brasiilias 11. septembril 2019 on näha raiutud ja põlenud maatükki. Foto: AMANDA PEROBELLI

Kuigi viimased statistilised andmed on paljulubavad, seisab Amazonase vihmamets endiselt silmitsi tohutute väljakutsetega. Sel aastal avaldatud uuring leidis, et kliimamuutused ja raadamine viivad Amazonase vihmametsa potentsiaalsele kokkuvarisemisele aastaks 2050. See radikaalne muutus tähendaks, et enamik vihmametsast muutuks rohumaaks või degradeerunud ökosüsteemideks.

«Me läheneme potentsiaalsele kriitilisele punktile ja võime olla sellele lähemal (nii kohalikul tasandil kui ka kogu süsteemis), kui me varem arvasime,» ütles uuringu peamine autor Bernardo Flores Agence France-Presse'ile.