/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/17/16077231t1hb3f4.jpg)
Eruoopa kosmoseagentuur ESA ja Ameerika kosmoseagentuur NASA teatasid oma koostööst ExoMars Rosalind Franklini Marsi-missioonil, sõlmides kokkuleppe, millega USA tagab Euroopale olulised panused, nagu starditeenused, Marsile maandumiseks vajaliku tehnika ja kütteelementide seadmed marsikulgurile. Varem Venemaaga plaanitud ühismissioon on asendatud koostööga NASAga.
Mõlemad kosmoseagentuurid on allkirjastanud uue vastastikuse mõistmise memorandumi, et ametlikult kinnitada Rosalind Franklini kulguri missiooni jaoks vajalike võtmeelementide tarnimist. ESA töötab selle nimel, et käivitada 2028. aastal oma ambitsioonikaim uurimismissioon, et otsida Marsil mineviku ja praeguse elu märke.
ESA robotuurimise direktor Daniel Neuenschwander ja NASA teadusmissiooni direktoraadi administraator Nicky Fox allkirjastasid kokkuleppe 16. mail ESA peakorteris Pariisis.
Kaks aastat tagasi lõpetas ESA koostöö Vene kosmoseagentuuriga Roskosmos ExoMarsi kulguri missiooni plaanimisel seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Euroopa kosmoseagentuur pidi koos liikmesriikide ja Euroopa tööstusettevõtetega kogu kava ja partnerlused ümber planeerima.
Lisaks starditeenusele ja reguleeritavatele pidurdamismootoritele on peamine uuendus Marsi missioonil see, et NASA koostöös USA energiaametiga tarnib kulgurile kerged raadioisotoop-kütuseelemendid. Suurbritannia juhtimisel jätkub paralleelselt töö Euroopa kütuseelementide arendamise ja sertifitseerimisega, et see lennu ajaks valmis oleks.
ESA ENDURE programm (ehk European Devices Using Radioisotope Energy) loob Euroopa radioisotoobi soojus- ja jõusüsteemide täislahenduse selle aastakümne lõpuks.
«See oluline kokkulepe tugevdab meie koostööd ExoMarsi programmis ja tagab, et Rosalind Franklini nimeline marsikulgur jõuab 2030. aastal Marsi pinnale,» ütles Daniel Neuenschwander.
Rosalind Franklin saab olema esimene kulgur, mis puurib kuni kahe meetri sügavusele pinnasesse, kogudes proove, mis on kaitstud kiirguse ja äärmuslike temperatuuride eest. Missioon demonstreerib olulisi tehnoloogiaid, mida Euroopa vajab tulevaste planeedi uurimismissioonide jaoks.
«Rosalind Franklini kulguri unikaalsed puurimisvõimed ja pardal olevad proovide laborid omavad erakordset teaduslikku väärtust inimkonna otsingutel mineviku elu tõendite leidmiseks Marsil,» ütles NASA teadusmissiooni direktoraadi assotsieerunud administraator NASA peakorteris Nicola Fox, «NASA toetab Rosalind Franklini missiooni, et jätkata tugevat partnerlust USA ja Euroopa vahel tundmatu uurimiseks meie päikesesüsteemis ja kaugemalgi.»
Varasemad kulgurid on jäänud Marsil pehmesse pinnasesse kinni, kus rataste keeramine ainult süvendas probleemi, sarnaselt autole, mis on liivas kinni. Selle vältimiseks on Rosalind Franklinil ainulaadne ratastel käimisemehhanism, mis aitab ületada keerulisi maastikke, samuti autonoomne navigatsioonitarkvara.
Missiooni peamine eesmärk on mõista Marsi geoloogiat ja tuvastada mineraale, mis on moodustunud vee olemasolu korral ning mis võivad olla head puurimiseks ja proovide võtmiseks analüüsi jaoks.
Kulguri teaduslikud «silmad» asuvad masti tipus panoraamkaamerate süsteemis (Panoramic Camera suite ehk PanCam). Ligikaudu kahe meetri kõrgusel maapinnast saab PanCam kõrge lahutusvõimega pildi kogu ümbritsevast alast.
Enfys, mis tähendab kõmri keeles vikerkaart, on infrapuna-spektromeeter mineraalide koostise uurimiseks. Enfys ja PanCam töötavad sünergias. PanCam annab värvilise pildi kulguri ümbrusest, samas kui Enfys annab teadlastele teavet, millised mineraalid on vaateväljas olemas.
Missioon aitab demonstreerida olulisi tehnoloogiaid, mida Euroopa vajab tulevaste planeediuurimismissioonide jaoks.
Järgmine oluline verstapost on kulguri süsteemi esialgne disaini ülevaatus juunis 2024.