/nginx/o/2024/05/16/16077169t1h4dde.jpg)
Teadlaste uue uuringu kohaselt selgub, et lapsevanemaks olemine võib hoida aju noorena ja kaitsta vanusega seotud taandarengute eest. Võtmeteguriks on suurem sotsiaalsus ja füüsiline aktiivsus.
NEW SCIENTIST ⟩ Lapsevanemaks olemine aitab hoida aju noorena
Lapsed saavad hilisemas elus oma vanemate eest hoolitseda mitmel viisil. Näib, et lapsevanemaks olemine aitab kaitsta aju vanusega seotud languse eest, mille mõju suureneb iga järgmise lapsega.
Edwina Orchard Yale'i ülikoolist ja tema kolleegid võrdlesid kõigi aegade suurimas vanemate ajufunktsiooni uuringus Ühendkuningriigi Biobanki enam kui 37 000 40–70-aastase täiskasvanu MRT-skaneeringuid.
Mida rohkem on inimesel lapsi, seda rohkem on ühenduvustliikumise ja aistingu eest vastutavates ajupiirkondades. Vananemine vähendab tavaliselt nendes piirkondades ühendusi, mis tähendab, et nendel isikutel näib olevat noorem ajutegevuse muster.
«Uuring paljastab vanemluse kestva mõju ajule,» kirjutab Orchard. Ta vaatas kolleegidega funktsionaalseid MRT-skaneeringuid, kasutades signaali, mis mõõdab, kui aktiivne ajupiirkond aja jooksul on. Mõõtmised tehti puhkeolekus, mis tähendab, et skaneerimised paljastavad aju baasfunktsiooni ja seda, kuidas see mittetöötades toimib, kui ülesandega ei tegeleta.
«Aju puhkeseisundis vaatamine näitab, kuidas aju töötab ja millised osad omavahel suhtlevad,» ütleb Darby Saxbe Lõuna-California ülikoolist, «Suur valimi suurus annab meile palju kindlustunnet, et need ei ole lihtsalt juhuslikud ühendused.
Tulemused on naistel ja meestel sarnased. Teadlased väidavad, et suuremad ühendused ei tulene mitte rasedusest, vaid pigem hooldamisest. Selle taga võivad olla lastehoiu või majapidamise nõudmised. Lapsevanemad võivad olla ka sotsiaalsemad ja füüsiliselt aktiivsemad – juba need teadaolevad tegurid parandavad aju vastupanuvõimet vanusega seotud langusele.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Jaana Otsa.