TÄNA AJALOOS ⟩ Sõlmiti Täyssinä rahu

Läänemere ja Soome lahe äärsed maa-alad: Soome Suurvürstiriik, Ingerimaa ja Eestimaa hertsogkond 1596. aasta Gerardus Mercatori kaardil Foto: Wikimedia Commons

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis asub Narvast kirdes Venemaa alal.

Täyssinä rahu lõpetas 1570. aastal alanud Vene–Rootsi Kahekümneviieaastase sõja.

Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga.

Määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Venemaa sai oma kaupmeestele samad õigused Viiburis, Turus ja Tallinnas.

18. mai sündmused Eestis

1919 – Merejõudude juhataja päevakäsuga nr 612 nimetati Meteoroloogia jaam ümber Mereobservatooriumiks ning seda peetakse Eesti riikliku ilmateenistuse loomiseks.

1928 – Tallinna Tehnikumis kaitses diplomitöö Johanna Tammison, kellest sai Eesti esimene naisinsener.

1930 – Tartus avati Friedrich Robert Faehlmanni monument.

1934 – siseminister kinnitas Villem Tellingu Elva alevivanemaks.

1938 – Tallinna saabus Saksa õhusõiduministeeriumi tsiviilosakonna direktor Willi Fisch.

1940 – Aleksander Kreek tõukas selle aasta hooajal esimesena kuuli üle 16 m (16.28).

1940 – Tallinnast lahkus viimane laev Saksamaale ümberasujatega.

1942 – Tallinna külastas sakslaste poolt okupeeritud ida-alade riigiminister Alfred Rosenberg, järgmisel päeval väisas ta Tartut.

1945 – Tallinnas moodustati 4 linnarajooni: Kopli, Nõmme, Kesk- ja Mererajoon.

1963 – Johannes Västrik valiti Eesti Ühiskonna Saksa Liiduvabariigis esimeheks.

1989 – toimus Eestimaa rahvuste II foorum.

1993 – loodi Riigikogu ajutine komisjon Nõukogude Liidu ning teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite tegevuse uurimiseks. Komisjoni juhiks sai Enn Tarto.

1994 – esimest korda arutasid erakonnad koos Euroopa Liiduga ühinemise vajalikkust ja võimalikkust.

1996 – Eesti eurolaul "Kaelakee hääl" Maarja-Liis Ilusa ja Ivo Linna esituses saavutas 1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel viienda koha. Laulu helilooja on Priit Pajusaar ja sõnade autor Kaari Sillamaa.

1999 – Tallinnas Mustpeade majas toimus vabamüürlaste Eesti Suurlooži sissepühitsemine.

2005 – Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid Moskvas Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu.

Ja maailmas

1190 – Kolmas ristisõda: Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa võitis Iconiumi lahingus Rumi seldžukke teist korda 11 päeva jooksul.

1595 – Kahekümneviieaastane sõda: Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmiti Täyssinä rahuleping.

1804 – Napoleon Bonaparte kuulutati Prantsusmaa keisriks.

1869 – lahkulöönud Ezo Vabariigi väed kapituleerusid Jaapani Keisririigile.

1885 – Jaapani pank andis välja oma esimesed rahatähed.

1897 – Londonis ilmus iiri kirjaniku Bram Stokeri vampiiriromaan Dracula.

1944 – algas krimmitatarlaste deporteerimine Kesk-Aasiasse.

1944 – Teine maailmasõda: Itaalia Montecassino klooster hõivati liitlasvägede poolt pärast enam kui neli kuud kestnud lahingut.

1951 – Rootsis Lundis esitleti Erik Wallenbergi poolt Ruben Rausingu idee järgi loodud tetrapaki pakendit piimale.

1954 – Kehtima hakkas Euroopa inimõiguste konventsioon.

1974 – India korraldas Rajasthanis koodnime Smiling Buddha all oma esimese tuumapommi katsetuse.

1988 – Afganistanist lahkus esimene Nõukogude Liidu üksus.

1991 – pärast Somaalia keskvõimu kollapsit kuulutas Somaalimaa end iseseisvaks.