/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/16/16076417t1h5d74.png)
Värske uuringu järgi olid inimestel juba 300 000 aastat tagasi olemas relvad, mida võib kaudselt pidada rakettide ja jahirelvade kaugeteks eellasteks.
Uued võimsad pildistamistehnikad näitavad, et inimesed meisterdasid juba väga ammu puidust keerulisi jahirelvi, mis muudab meie senist ettekujutust kiviajast.
Arheoloogid on varemgi kahtlustanud, et inimesed võisid puidust tööriistu kasutada vähemalt sama kaua kui kivist, kuid puidu haprama olemuse tõttu on enamik tõendeid mädanenud ja hävinud.
Nüüd aga saab kasutada 3D-pildistamismeetodeid, kirjutab Science Alert. Kasutades 3D-mikroskoopiat ja mikro-kompuutertomograafe Saksamaalt Schöningenist pärit 187 puidust leiu uurimiseks, on Alam-Saksi kultuuripärandi ameti arheoloog Dirk Leder ja tema kolleegid nendele kahtlustele kinnitust leidnud.
«Puit oli inimkonna evolutsiooni jaoks ülioluline materjal, kuid ainult Schöningenis on see nii hästi säilinud lausa paleoliitikumi perioodist,» selgitab Göttingeni ülikooli arheoloog Thomas Terberger.
Puidust esemete hulgas olid suurimad pleistotseeni ajast (2 580 000 – 11 700 aastat tagasi) pärit vähemalt kümme oda, seitse viskekeppi ja 35 kodutööriista. Kõik need olid nikerdatud puidust, mis oli nii painduv kui ka kõva, sealhulgas kuusest, männist ja lehisest.
Tööriistad näitasid selgeid tõendeid lõikamistehnikast, mida varem teadsid kasutada ainult tänapäevased inimesed, samuti nikerdamise, kraapimise ja hõõrumise märke.
«See, kuidas puidust tööriistad nii asjatundlikult valmistati, oli meile üllatus,» ütles Readingi ülikooli paleoliitikumi arheoloog Annemieke Milks.
/nginx/o/2024/05/16/16076492t1h4f1b.jpg)
Puidu töötlemine nüüd avastatud keerukuse tasemeni on tegelikult aeglane ja mitmeastmeline protsess, mis nõuab palju kannatlikkust ja ettenägelikkust. Veelgi enam, tööriistade vanus langeb kokku ajaga, mil neandertallased hakkasid Euroopas domineerima, konkureerides teiste varajaste inimliikidega.
Schöningeni leiukoht sisaldas ka tõendeid kuni 25 tapetud looma, peamiselt hobuste kohta.
«Selgus, et neil olid suurte ulukite küttimiseks valmistatud vastavad tööriistad ja relvad,» rääkis Terberger New York Timesile, «nad mitte ainult ei suhelnud üheskoos saaklooma kättesaamiseks, vaid olid ka piisavalt kogenud, et korraldada hiljem liha lõikamist ja praadimist.»
Need võimsad jahipidamise võimed on tõenäoliselt palju vanemad kui Schöningenis leitud puidust esemed, väidavad teadlased. Oskused oleksid taganud varajastel inimestel põlvkondade jooksul juurdepääsu kvaliteetsetele toiduallikatele, võimaldades aju kasvu ja sellega seotud kognitiivseid oskusi suurendada.
«Samuti oleks [jahipidamine] taganud jätkusuutlikud populatsioonid isegi Euroopa vähem soodsates osades pleistotseeni ajal ja aidanud kaasa inimeste levila laienemisele kogu maailmas,» kirjutavad Leder ja meeskond oma teadusartiklis.
Teadlased leidsid ka tõendeid moodsa ringlussevõtu ja taaskasutuse kohta. Katkised või nüristunud tööriistad töödeldi ümber uueks otstarbeks.