TÄNA AJALOOS ⟩ Anti välja esimesed Oscarid

Pildil on näitlejanna Janet Gaynori poolt 1929. aastal võidetud kõige esimene Oscar. Foto: Willy Sanjuan/AP

Oscar on 1929. aastast väljaantav Ameerika Ühendriikide filmiauhind, millega Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia tunnustab silmapaistvaid filmiloojaid.

Esimesel Oscarite jagamisel 16. mail 1929 Hollywoodis Roosevelti hotellis pälvisid tunnustuse 1927. ja 1928. aasta parimad filmid.

Pilet üritusele maksis 5$ ning seal osales 270 inimest. Esimesel korral anti välja auhinnad 12 erinevas kategoorias ning tseremoonia koos esitlustega kestis kokku 15 minutit.

Oscari kuju on disaininud filmidekoraator Cedric Gibbons. Kuju on tehtud vasest ja niklist ning kaetud 24-karaadise kullaga.

Alates 1949. aastast kujud nummerdatakse.

See, miks Ameerika Filmiakadeemia auhind just Oscari nime sai, ei ole täpselt teada. Levinuim legend räägib, et filmiakadeemia töötajale ja hilisemale produtsendile Margaret Herrickile meenutas kuju tema onu Oscarit. Auhinna hüüdnimi hakkas filmiakadeemia liikmete seas levima ja 1934. aastal kasutas kolumnist Sidney Skolsky Oscari nime, kui kuulutas parimaks naisnäitlejaks Katharine Hepburni. Filmiakadeemia hakkas seda nime avalikult kasutama alles 1939. aastal. Auhinna ametlik nimi on praeguseni Academy Award.

16. mai sündmused Eestis

1921 – alustas tegevust Riigi Keskarhiiv.

1921 – Kuusalu kalmistul avati Eesti esimene Vabadussõja mälestussammas.

1926 – Eesti Foto-Klubi avas esimese rahvusvahelise fotonäituse.

1926 – Tondi sõjakoolis toimusid Eesti esimesed laskevõistlused. See päev on ühtlasi Eesti laskespordi algusaeg.

1927 – Saksamaal Hannoveris viskas Johan Meimer teise eestlasena oda üle 60 m.

1940 – Tallinna Niguliste kirikus toimus ümberasujate lahkumisjumalateenistus

1983 – leidis aset üks esimesi happening'​e Eestis – Matti Miliuse suplus Tartu Ülikooli Raamatukogu purskkaevus.

2007 – avati uus Tallinna sünagoog.

Ja maailmas

1703 – Neeva jõe suudmes alustati Peeter-Pauli kindluse ehitamist, päeva loetakse Peterburi linna asutamispäevaks

1881 – Berliini lähedal anti käiku maailma esimene elektritramm.

1916 – Sykes-Picot’ leping

1929 – Hollywoodis anti välja esimesed Ameerika Filmiakadeemia auhinnad, mida hiljem hakati nimetama Oscariteks.

1969 – Nõukogude Liidu kosmoseaparaat jõudis Veenuse lähedale ja saatis Maale kapsli informatsiooniga Veenuse atmosfääri kohta.

1975 – Jaapani alpinist Junko Tabei jõudis esimese naisena Džomolungma tippu.

1991 – astus ametisse Prantsusmaa esimene naispeaminister Édith Cresson.

1995 – Jaapani politsei arreteeris seoses Tokyo metrood tabanud ja 12 inimelu nõudnud närvigaasirünnakuga viimsepäevasekti liidri Shoko Asahara.

2002 – filmi «Tähtede sõda: osa II – Kloonide rünnak» esilinastus.

2002 – Belgiast sai Hollandi järel teine eutanaasia seadustanud riik maailmas.

2003 – Enesetapuvõitlejad korraldasid autosid ja lõhkeainevöid kasutades Maroko suurimas linnas Casablancas vähemalt viis plahvatust. Koos suitsiiditerroristidega hukkus 45 ja sai haavata 60 inimest.

2011 – Kosmosesüstik Endeavour startis oma viimasele missioonile STS-134.