TÄNA AJALOOS ⟩ Toompead rünnatakse!

Üks uljas iseseisvuse vastane ronis lossi katusele, et rebida maha me rahvuslipp.  Foto: Harald Leppikson/Rahvusarhiiv

Eesti NSV Ülemnõukogu 8. mai seadus „Eesti sümboolikast“, millega otsustati taastada Eesti Vabariik ametliku nimetusena ning lõpetada Eesti NSV lipu, vapi ja hümni kasutamine riiklike sümbolitena ärritas tuhandeid Interliikumise pooldajaid ja nood kogunesid 15. mail Toompea platsile miitingule, mis kasvas üle Toompea lossi ründamiseks.

Toompea lossis asunud Eesti Vabariigi Valitsuse hoonesse vägivaldselt tunginud ründajatele vastukaaluks kutsus toonane Eesti Vabariigi peaminister Edgar Savisaar raadioringhäälingu kaudu Eesti elanikke Toompeale valitsushoone kaitsele kuulsaks saanud sõnadega: «Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!».

Intsident lõppes rahumeelselt ning valitsuse poliitikas see muutusi kaasa ei toonud.

Selsamal hetkel algas Lossi platsil öö läbi kestnud rahvapidu. Selsamal ööl otsustas valitsus luua eriteenistuse, tehti algust Kodukaitse loomisega. Järgmistel päevadel tuhandeid vabatahtlikke kogunud organisatsioonist kasvas hiljem välja Eesti piirivalve. Ehkki Eesti oli veel jätkuvalt NSV Liidu osa, ajendasid 1990. aasta 15. mai sündmused tegema aina jõulisemaid samme iseseisvumise poole.

Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991.

15. mai sündmused Eestis

1248 – Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinna linnale Lübecki õiguse, päeva tähistatakse Tallinna päevana.

1313 – Liivimaa kodusõda: Läänemaal Voose külas kogunesid Tallinna ja Saare-Lääne piiskopid, Taani Eestimaa asehaldur, Saare-Lääne piiskopkonna vasallid jt, et saata manitsuskiri vaenujalal olevale Riia linnale ja Liivi ordule.

1799 – Tartu ülikooli taastamisettevalmistused: Paul I määras ülikooli maaeraldiseks Toomemäe ja endise Maarja kiriku krundi.

1887 – Suure-Jaanis asutati laulu- ja mänguselts Ilmatar.

1922 – riigivanem Konstantin Päts sõitis suurtükilaeval Lembit esimesele ametlikule visiidile Soome.

1928 – Viljandis asutati spordiselts Sakala.

1934 – siseministri kohusetäitja Johan Müller kinnitas Türi linnapeaks Johan Luukase.

1935 – Kopenhaagenis toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eesti ainsa medali, pronksmedali sai August Neo.

1938 – president Konstantin Päts avas Tallinnas Kadrioru staadioni uue betoontribüüni. Kohe pärast avamist toimus Eesti jalgpallikoondise ja Strasbourg Racing Clubi vahel matš, mis jäi 1:1 viiki.

1940 – toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna kontrollkogunemine ja esinemine Vabariigi Presidendile.

1941 – Eesti Vabariigi isikutunnistusi hakati välja vahetama Nõukogude Liidu passide vastu.

1942 – maakonnad (Landkreise), linnad (Städte) ja vallad (Landgemeinden) taastati maa-alaliste korporatsioonidena, loodi maakonnanõunike, raehärrade ja vallanõunike ametikohad.

1950 – Nõukogude võim kõrvaldas Tartus asunud Gustav II Adolfi monumendi.

1952 – Kuressaare linn nimetati ümber Kingissepa linnaks ja Kuressaare rajoon Kingissepa rajooniks.

1981 – Tallinnas toimunud kohtuprotsessil mõisteti Tiit Madisson nõukogudevastase tegevuse eest neljaks aastaks vangilaagrisse ja kaheks aastaks sundasumisele.

1985 – tegevust alustas kirjanike klubi Pegasus.

1990 – Tallinnas Toompeal toimus Interliikumise organiseeritud meeleavaldus, mis kasvas üle katseks hõivata Toompea loss.

1993 – Viljandis toimus esimene Viljandi Folk Music Festival.

Ja maailmas

1768 – Versailles' lepingu järgi sai alates 1284. aastast Genova vabariigile kuulunud Korsika saar Prantsusmaa osaks.

1860 – Tuhande retk: Calatafimi lahingus võitsid Giuseppe Garibaldi «punavestid» Napoli kuningriigi vägesid.

1878 – asutati Tokyo börs.

1920 – Kaunases toimus Leedu Asutava Kogu esimene istung.

1928 – Walt Disney filmis «Plane Crazy» jõudsid esimest korda kinolinale Miki Hiir ja Minnie Hiir.

1934 – Läti peaminister Kārlis Ulmanis korraldas riigipöörde ja seadis riigis sisse autoritaarse režiimi.

1935 – avati Moskva metroo.

1940 – teine maailmasõda: Holland kapituleerus Saksamaale.

1940 – Ameerika Ühendriikide keemiakontsern DuPont paiskas niinimetatud N-päeval valitud kauplustes üle riigi müüki Wallace Hume Carothersi välja töötatud nailonsukad.

1940 – vennad Richard ja Maurice McDonald avasid USA California osariigis San Bernardinos esimese McDonald'si restorani.

1943 – Komintern saadeti laiali.

1945 – Sloveenias lõppes kaks päeva kestnud Prevalje lahing – viimane Teise maailmasõja sõjaline konflikt Euroopa pinnal.

1955 – Lionel Terray ja Jean Couzy jõudsid esimeste inimestena Makalu tippu.

1955 – Viinis kirjutasid Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Austria alla Austria riigilepingule, millega taastati täielikult Austria iseseisvus.

1970 – Lõuna-Aafrika Vabariik heideti apartheidipoliitika tõttu Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest välja.

1972 – Ameerika Ühendriigid tagastasid pärast peaaegu 30-aastast okupatsiooni Ryūkyū ja Daitō saare (Okinawa prefektuuri) Jaapanile. Säilitasid aga 14 sõjaväebaasi Okinawal, mis hõlmasid peaaegu viiendiku saarest.

1997 – asutati Taiwani elektroonikaettevõte HTC.