Teadlased Euroopa suurte rändlindude hukkumisel on valdav roll inimtekkelistel teguritel

teadus.postimees.ee
Copy
GPS-saatjaga konnakotkas saaki jahtimas.
GPS-saatjaga konnakotkas saaki jahtimas. Foto: Ülo Väli

11. mail tähistatakse rahvusvahelist rändlindude päeva, pöörates tähelepanu linde ohustavatele teguritele nende rändeteedel.

Just kasvav inimtegevuse mõju seab lindude rändele uusi tõkkeid, seda nii maakasutuse muutuste kui ka taristu arendamise kaudu. Seetõttu tuleb üha enam tähelepanu pöörata inimmõju seiramisele ja täiendavate kaitsemeetmete rakendamisele ohtude vähendamiseks, kirjutab Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli kaasprofessor Ülo Väli.

Hiljuti avaldas 161 teadlasest koosnev rahvusvaheline konsortsium ajakirjas Biological Conservation põhjaliku teadusartikli, mille eesmärgiks oli välja selgitada Euraasia ja Aafrika vahelisi rändeteid kasutavate suurte rändlindude – kurgede, toonekurgede ja röövlindude – peamised hukkumist põhjustavad tegurid.

Tegemist on seni kõige põhjalikuma GPS-telemeetrial põhineva uuringuga rändlindude hukkumise põhjustest. Oma panuse uuringusse andsid ka Eesti Maaülikooli ornitoloogid Paweł Mirski, Ivar Ojaste, Urmas Sellis ja Ülo Väli.

Analüüsil koondati andmed aastatel 2003-2021 märgistatud 1704 isendist, kes esindasid 45 linnuliiki. Ilmnes, et otseselt inimtegevusest tingitud surmapõhjuste sagedus on märksa suurem looduslikel põhjustel hukkumiste arvust ja seda kõigis uuritud linnurühmades, geograafilistes piirkondades ja vanuseklassides.

Suurte rändlindude surmajuhtumite kaardistus. Oranž - inimese põhjustatud, kollane - loomulik surm, sinine - põhjus teadmata.
Suurte rändlindude surmajuhtumite kaardistus. Oranž - inimese põhjustatud, kollane - loomulik surm, sinine - põhjus teadmata. Foto: Juan Serratosa et al.

Inimtegevusest põhjustatud surmajuhtumitest olid sagedaimateks elektrilöögid (40,5 %), salaküttimine (21,7 %) ja mürgistused (16,3 %). Energiataristuga seotud suremus (st elektrilöögid, kokkupõrked elektriliinide ja tuulikutega) moodustas 49% kõigist inimtegevusest tingitud surmajuhtumitest.

Vaatamata looduskaitselistele püüdlustele ei ole inimese põhjustatud suremus Euraasia-Aafrika rändeteel viimase 15 aasta jooksul võrreldes looduslike surmapõhjustega vähenenud, mis näitab, et ohtude vältimiseks tuleb rakendada senisest tugevamaid kaitsemeetmeid. Kõige aktuaalsem on ohtude vähendamine ja tõhusate leevendusmeetmete leidmine energeetikataristu arendamisel vältimaks kokkupõrkeid ja elektrilööke. Energiataristu objektid ei põhjusta ainult hukkumisi, vaid vähendavad ka paljude linnuliikide toitumis- ja pesitsemisvõimalusi.

Allikas: Eesti Maaülikool

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles