TÄNA AJALOOS ⟩ Winston Churchill pidas kõne

Foto: akg-images/akg-images

Suurbritannia peaminister Winston Churchill pidas 13. mail aastal 1940 Briti parlamendi ees ühe oma kuulsamatest kõnedest, mille meeldejäävaim rida oli «veri, vaev, pisarad ja higi,» mis on saanud aja jooksul ka kõne pealkirjaks.

See oli Churchilli esimene kõne pärast peaministriks saamist.

Selles kõnes palus ta parlamendi täiskogul avaldada oma valitsusele usaldust. Ettepanek võeti ühehäälselt vastu. See oli esimene kolmest kuulsaimast kõnest, mille ta pidas pärast 10. mail toimunud Natsi-Saksamaa sissetungi Prantsusmaale. 

«Ma ütleksin Alamkojale, nagu ma ütlesin ka valitsuse moodustajatele: mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi. Meie ees on kõige raskem katsumus. Meie ees on palju, palju pikki kuid võitlust ja kannatusi. Te küsite, mis on meie poliitika? Ma ütlen: see on sõjapidamine merel, maal ja õhus kõigi meie jõududega ja väega, mida Jumal meile annab. Pidada sõda koletusliku türanni vastu, keda pole suutnud keegi ületada inimkuritegude tumedas kahetsusväärses registris. See on meie poliitika. Te küsite, mis on meie eesmärk? Saan vastata ühe sõnaga: see on võit, võit iga hinna eest, võit hoolimata kõigist õudustest, võit, hoolimata sellest kui pikk ja raske on tee selleni. Sest ilma võiduta, me ei jää ellu,» kõneles Churchill.

Sündmused Eestis 13. mail

1790 – Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Tallinna merelahingus Rootsi laevastikku. Rootsi laevastik jäi Tallinna reidile laevu parandama kuni 25. maini, mil sai kuningalt käsu sõita Suursaare juurde.

1847 – Eesti- ja Liivimaal keelati lõplikult välismaise raha kasutamine.

1900 – Tallinnas Toompeal pühitseti sisse Aleksander Nevski katedraal.

1921 – Tallinnas pandi Narva ja Pärnu maanteel konkade asemel liikuma mootortrammid.

1923 – Eesti Rahva Muuseum avas uksed Raadi mõisa härrastemajas.

1936 – siseminister Kaarel Eenpalu avas Tallinnas Kodumajanduskoja, esinaiseks valiti Linda Eenpalu.

1937 – Austria saadik Heinrich Schmid esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.

1981 – toimus kohtuprotsess Haapsalu kooliõpilaste üle.

1989 – Tallinnas algas 14. maini kestnud I Balti assamblee, mille korraldasid Eestimaa Rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajudis.

Ja Maailmas

460 – Portus Ilicantuses (Santa Polas) asuv Rooma laevastik hävitati Cartagena lahingus Põhja-Aafrikast tulnud vandaalide poolt.

1830 – Riobambas kuulutati välja Ecuadori iseseisvus Suur-Kolumbiast, ka Venezuela lahkus liitriigist.

1846 – Ameerika Ühendriigid kuulutasid Mehhikole sõja pärast seda, kui esimene lahing Palo Alto lähedal oli juba lõppenud.

1909 – Milanos anti start esimesele Giro d’Italiale.

1933 – Vidkun Quisling asutas Norras fašistliku partei Nasjonal Samlingi.

1940 – Suurbritannia peaminister Winston Churchill pidas Briti parlamendi ees oma verd, higi ja pisaraid kõne.

1940 – Vene-Ameerika leiutaja Igor Sikorski tegi esimese vabalennu oma kopteril Sikorsky VS-300. See oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga kopter, milline on tänapäevani levinuim kopteritüüp.

1943 – Teine maailmasõda: Hans-Jürgen von Arnimi juhitud Väegrupp Afrika kapituleerumisega Tunises lõppes teljeriikide Põhja-Aafrika kampaania. Ligi 250 000 Saksa ja Itaalia sõdurit võeti sõjavangi.

1981 – Roomas Püha Peetri väljakul tulistas 23-aastane türklane Mehmet Ali Agca paavst Johannes Paulus II-t. Neljast lasust kaks tabasid paavsti, kes sai raskelt vigastada.

2005 – Andijoni veresaun: Usbekistani siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuteenistuse väed avasid tule Fergana orus Andijonis meelt avaldanud inimeste pihta.