Tohutu koobastik Prantsusmaal, kus elati juba kiviajal

Mõned Saint-Marceli koopa sihilikult paigutatud 69 stalagmiiditükist. Foto: Delannoy et al., J. Archaeol. Method Theory

Saint-Marceli koobas Prantsusmaal on üks maailma tuntumaid koopavõrgustikke. Selle sissepääsuala on olnud inimasustusega kaetud juba aastatuhandeid, alates kesk-paleoliitikumist. Kuid Saint-Marceli koobas on enamat kui lihtsalt sissepääs; see on vähemalt 64 kilomeetri pikkune, keeruline ja väänlev õõnsus, mis lookleb läbi maakoore.

Sügaval koopas leiti nüüd tõendeid, mis viitavad inimeste kohalolule umbes 8000 aastat tagasi, vahendab sciencealert.com.

Antropoloogide jaoks on Saint-Marceli koobas oma pika asustusajaloo tõttu suurt huvi pakkunud. Hiljuti on Prantsuse riikliku teadusuuringute keskuse (CNRS) geoloogi Jean-Jacques Delannoy juhitud teadlaste rühm avastanud midagi mõistatuslikku. Sügaval koopas, mööda riskantset teekonda, mis sisaldab sügavaid šahte, on nad leidnud rohkem kui 1,5 kilomeetri kaugusel sissepääsust purunenud stalagmiite, mis viitavad inimeste kohalolule umbes 8000 aastat tagasi.

Suurimad kujundid, mis on valmistatud purustatud stalagmiitidest (lilla) ja paekividest (oranž). Foto: Delannoy et al., J. Archaeol. Method Theory