/nginx/o/2024/04/09/15992485t1h0a20.jpg)
In memoriam: Õnnelik «ühe osakese mees» Peter Higgs.
29. mai 1929 – 8. aprill 2024.
In memoriam: Õnnelik «ühe osakese mees» Peter Higgs.
29. mai 1929 – 8. aprill 2024.
8. aprillil suri Edinburghis 94 aasta vanusena Šoti füüsik Peter Higgs. Higgsi boson on olnud paljude keelel ja meeles sest ajast saati, kui 1964. aastal ta selle olemasolu ennustas. Koguni «jumalaosakeseks» nimetatud ehituskivi nüüdisaegses füüsikateoorias lõpuks leitigi CERNi rajatud uuest kiirendist nutikalt üles ehitatud katsest 2008. aastal. Higgs pärjati selle eest 2013. aastal Nobeli füüsikaauhinnaga. Meenutamaks Higgsi, küsisin tema tegevuse kohta täpsemalt järele füüsikateoreetikult ja akadeemikult Martti Raidalilt.