Neuralink koliski inimajju – mis edasi saama hakkab?

Neurotehnoloogiat saab invasiivselt implanteerida ajju või närvisüsteemi ning see võib olla kaasaskantava tehnoloogia vormis, nagu peakomplekt või kõrvaklapid. Foto: neuralink.com

Elon Muski asutatud Neuralink loodi 2016. aastal. Eesmärgiks seati plaan paigaldada inimeste ajju tehnoloogia, mis võimaldab neil juhtida arvutit või telefoni üksnes mõtte jõul. Seda tuntakse ka kui aju-arvuti liidest.

Pärast aastatepikkust loomade peal katsetamist teatas Neuralink hiljuti, et on paigaldanudki ühe oma seadme inimese ajju.

Ent neurotehnoloogia, mille üks vorme Neuralinki seade ka on, kannab endas lubadust leevendada inimkannatusi ja võimaldada puuetega inimestel taastada kaotatud võimeid.

See tekitab ka täiendavaid küsimusi. Kas ka puueteta inimesed võtaksid omaks tehnoloogia, mis ühendub otseselt nende aju ja närvisüsteemiga? Mis juhtuks tulevikus, kui inimesed suudaksid end ühendada seadmete, taristu ja isegi teiste inimeste ajuvõrgustikuga omamoodi aju-arvuti internetis?

Meditsiinilised seisundid, nagu lukustussündroom, takistavad inimestel suhtlemast või oma jäsemeid liigutamast. Neuralinki seade on esialgu suunatud võimete taastamisele sellistes tingimustes elavatele inimestele, võimaldades neil juhtida suhtlemiseks arvutikursorit või kasutada robotkätt söömiseks.