/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/03/11/15939161t1h7466.jpg)
Saksamaal Nürnbergi linnas uue vanadekodu ehitamise käigus toimunud kaevetöödel leidsid arheoloogid tõenäoliselt suurima Euroopas avastatud katkuohvrite massihaua.
Kaevamised jätkuvad, kuid seni on välja kaevatud rohkem kui 500 inimese sajandeid vanad säilmed ning teadlased usuvad, et sinna võib olla maetud kuni 1500 inimest.
Täpne dateerimine on samuti veel tegemata, kuid esialgsetel hinnangutel on kaheksa katkuhauda tekkinud umbes 17. sajandi esimesel poolel. Mõned luud näivad olevat rohelist tooni, sest mõnda aega kasutati seda paika lähedalasuva vasevabriku jäätmete utiliseerimiseks, vahendab Spiegel.
Nürnbergi muinsuskaitseameti arheoloog Melanie Langbein ja peaantropoloog Florian Melzer eeldavad, et kui tööd kevadel lõpetatakse, saab sellest suurim Euroopas välja kaevatud katkuohvrite jaoks mõeldud erakorraline kalmistu.
:format(webp)/nginx/o/2024/03/11/15939153t1hf66d.jpg)
Muhk-katku peetakse üheks paljudest ajaloo kõige laastavamatest pandeemiatest, peamiselt 14. sajandil laastanud musta surma ja 6. sajandil alguse saanud Justinianuse katku põhjuseks.
See väga nakkav, kirpude kaudu leviv nakkus on läbi aegade korduvalt väiksemate puhangutena taas esile kerkinud. Pärast musta surma kordusid Euroopas katkupuhangud ligikaudu 400 aasta jooksul.
Nürnberg ei olnud erand. Linnas on isegi kuulus spetsiaalne katkukalmistu St. Rochus.
Langbein selgitas CNNile: «Neid inimesi ei maetud tavalisele kalmistule, kuigi meil on Nürnbergis selleks otstarbeks ette nähtud katkukalmistud. See tähendab suurt hulka surnuid, keda oli vaja matta lühikese aja jooksul, järgimata kristlikke matmistavasid.»
:format(webp)/nginx/o/2024/03/11/15939145t1h745f.jpg)
Katk ei jäta oma ohvrite luudele nähtavaid jälgi, nii et diagnoosi kinnitamiseks tuleb teha lisatööd. Luude DNA-analüüs peaks kinnitama katkubakteri Yersinia pestis jälgi. Andmed viitavad sellele, et kõige tõenäolisem seletus on katk.
Ühe haua säilmete radiosüsiniku proov dateerib selle 15. sajandi lõpu ja 17. sajandi alguse vahele ning sealt leitud mündid ja keraamikatükid viitavad 17. sajandi algusele. Samuti leiti 1634. aasta märkmed, milles kirjeldatakse 1632. ja 1633. aastal Nürnbergis puhkenud katku, mille tagajärjel hukkus väidetavalt 15 000 inimest.
Umbes 2000 neist oli märkuste järgi maetud praegusesse väljakaevamiskohta.
Kuid leiu mõju ulatub kaugemale sellest, millesse inimesed surid. Kõik jäänused tuleb välja kaevata ja hoolikalt ümber paigutada, et teadlased saaksid neid uurida ning saada ainulaadne ülevaade Nürnbergi ajaloost.