NEW SCIENTIST Konna aeglane keetmine ehk kuidas harjumine meie eest halbu asju peitma hakkab

Copy
Kõige ilmekam näide sellest, kuidas kõigega harjub, on konna aeglane keetmine, Muude asjadega on samamoodi: kliimamuutuse, sudu, halva suhtega. Lõpuks ei pane tähelegi, mis on meie aju evolutsioonis välja arendatud oskus.
Kõige ilmekam näide sellest, kuidas kõigega harjub, on konna aeglane keetmine, Muude asjadega on samamoodi: kliimamuutuse, sudu, halva suhtega. Lõpuks ei pane tähelegi, mis on meie aju evolutsioonis välja arendatud oskus. Foto: Pia Mercedes Günauer / Pixabay

Kujuta ette end basseini hüppamas. Esialgu on külm on, eks ole? Kuid siis, mõni minut hiljem, oled temperatuuriga harjunud. Või kuidas oleks, kui astuksid sigaretisuitsuga täidetud tuppa? Haiseb, aga lase veidi aega mööduda ja sa ei pane seda enam tähele.

See on harjumine – aju võime lõpetada teatud asjadele tähelepanu pööramine.

Taoline nähtus ei kehti ainult sensoorsete tajude kohta, vaid on ka põhjus, miks uued riided või uus kodu kaotavad aja jooksul oma sära. Kõik ei kehti ainult heade asjade puhul: niimoodi võime seletada, miks inimesed jäävad halbadesse suhetesse, miks me ei kergita isegi kulmu selle peale, et enamik tegevjuhte on mehed ning miks ei märka enam linnasid endasse haaravat sudu.

Tagasi üles