Austria matemaatikud: ärge tehke nalja, koostöö ei ole pelgalt tahte ja võrdsuse küsimus

Silmi avava uuringu autorid Krishnendu Chatterjee ja Valentin Hübner Austria teaduste ja tehnoloogia instituudist. Foto: ISTA

​Küsimus, kuidas teha paremat koostööd, jõuab Austria matemaatikute ja mänguteoreetikute analüüsis üsna vastaka tulemuseni: tuleb tagada võrdus ja seda mõõduka ebavõrduse möödapääsmatusega.

Krishnendu Chatterjee ja Valentin Hübner, teadlased Austria teaduse ja tehnoloogia instituudist (ISTA), on avaldanud ajakirjas PNAS uuringu, mis pakub uusi teadmisi indiviididevahelise koostöö mõistmiseks. Nende töö keskendub matemaatilisele printsiibile, mis selgitab, kuidas erinevate omadustega inimesed saavad koostööd teha, eriti avalike hüvede kontekstis, mis on oluline majandusele ja käitumisteadustele. Tegemist on mänguteooria rakendamisega puhkudel, mis puudutab ka selliseid probleeme, nagu on seda ühiseid huvisid puudutava vara või väärtuste haldamine ja kasutamine. Kõnealune uurimus püüab avada ja loob ka mudelipõhised alused juhtudeks, kui tõepoolest on tegemist olulise ühise huvi või varaga, siis teadupoolest kujuneb välja olukord, kus ühiste probleemide lahendamine kipub ebaõnnestuma: praktikas ei kujune otsused, mida tehakse, jätkusuutlikeks või ei õnnestugi neid teha. Põhiküsimus on kõikide selliste otsuste või ka dilemmade puhul ju see, et kui palju soovib üks või teine indiviid panustada ühisvara haldamisse või selle eest hoolitsemisse.

​Kujutage näiteks naabreid, kes jagavad ühist sissesõiduteed. Tugeva lumetormi järel on kogu sissesõidutee lumega kaetud, mis nõuab puhastamist. Naabrid peavad selleks teatavat koostööd tegema. Kui nad kõik sulejoped selga panevad, lumelabidad kaasa haaravad ja kaevama hakkavad, saab tee väga lühikese ajaga vabaks. Kui initsiatiivi haarab neist vaid üks või paar, muutub ülesanne aeganõudvamaks ja töömahukamaks. Eeldusel, et keegi seda ei tee, jääb sõidutee lume alla. Kuidas saavad naabrid sellest dilemmast üle saada ja oma ühistes huvides koostööd teha? Just neile küsimustele kõnealune uuring vastata püüabki ja pigem sellest vaatenurgast, et millised eeltingimused peavad olema täidetud, et see sünniks.