PARAS ŠOKK ⟩ Juba kütid ja korilased ehitasid megalinnu ka Ameerikas ja põlde hakati harima pärast seda

Keskel on ringikujuline väljak, mille taustal paistab nüüdisaegne Cajamarca linn. Foto: Science Advances

Tavapärane õpikutarkus, et linnad tekkisid koos põlluharimisega, on kokku kukkunud. Nii Lõuna-Türgis, aga nüüd ka Lõuna-Ameerikas on leitud kinnitusi sellele, et küttidel ja korilastel olid samuti linnad ning seal aeti omaaegseid asju ja ilmselt ka kaubeldi. Põlluharimine võis tekitada paiksuse, aga mitte nüüdisjoontega inimkultuuri ennast.

Ajal, mil Egiptuses kerkisid püramiidid ja Stonehenge'i saladuslikke ehitisi alles loodi, töötasid kütid ja korilased maailma teises otsas usinasti – Peruu praeguses põhjaprovintsis, orus nimega Callacpuma –, luues megaliitstruktuure, mis võisid küllap võistelda isegi hilisemate põlluharijate ehitistega.

Üks vanimaid seni leitud näiteid – 18-meetrise läbimõõduga ringikujuline väljak, mis on ehitatud suurtest püstistest kividest – kaevati hiljuti välja. See avastus, mis tehti peaaegu kuus aastakümmet tagasi, on praeguseks kindlaks tehtud, et see väljak on umbes 4750 aastat vana, muutes selle üheks vanimaks monoliitstruktuuriks kogu Ameerikas.