Tapjainstinkt lükkas evolutsioonile tuurid sisse – miljoneid aastaid enne saurusi

Inostrancevia aleksandri oli suurema koera mõõtu pika koonuga tõhus sünapsiid kiskja. Nad olid tõhusad küttima ja sööma endast oluliselt suuremaid taimetoidulisi sünapsiide. See «rollijaotus» on imetajate hulgas säilinud tänaseni. Foto: Deviant art

Enne saurusi elasid maal sünapsiidid, kellle hulgas olnud lihasööjatel arenes välja võime tõhusalt söögiks tappa teisi loomi. Sünapsiidide evolutsiooniline tee on kulgenud nüüdisajani välja. Tänased imetajadki, inimene mõistagi nende hulgas, on tänasesse päeva jõunud algsetel sünapsiididel välja kujunenud kiskjainstinkti tõttu, väidavad Ühendkuningriigi evolutsiooniuurijad.

Uued avastused Bristoli ja Avatud Ülikooli teadlastelt näitavad, kuidas esimesed suured kiskjad oma tapmisoskusi arendades domineerisid juba miljoneid aastaid enne dinosauruste ajastut.

Varasemad imetajate eelkäijad, kes valitsesid Maad umbes 60 miljonit aastat enne esimeste dinosauruste ilmumist (Sauruse tekkisid triase perioodil ca 240 miljonit aastat tagasi), kohanesid maapealsete tipukiskjatena ajavahemikus 315 kuni 251 miljonit aastat tagasi. Bristoli Ülikooli ja Avatud Ülikooli uurijad keskendusid karnivoorsete sünapsiidide, varajaste kiskjate, lõualuude anatoomiale ja kehasuurusele, et taastada nende toitumisharjumused ja jälgida nende ökoloogilist evolutsiooni ajas. Nad tuvastasid umbes 270 miljonit aastat tagasi toimunud märkimisväärse muutuse sünapsiidide lõualuude funktsioonis. See oli seotud olulise kiskjakäitumise muutusega ja sellel on oluline tähtsus meie kõige varasemate esivanemate evolutsioonis. Selle uuringu kohta on avaldatud ka ajakirjas Communications Biology artikkel: «Sünapsiididest kiskjate ekomorfoloogia näitab hilise paleosoikumi maismaa ökosüsteemide kasvavat dünaamilisust».