Inimese ainulaadne lõhn võib anda vihjeid selle kohta, kui terve keegi on

Foto: Pexels

Iga sekund paiskub meie kehast õhku sadu kemikaale. Need kemikaalid eralduvad kergesti õhku, kuna neil on kõrge aururõhk, mis tähendab, et need keevad ja muutuvad toatemperatuuril gaasideks. Õhku paisatud kemikaalid ehk meie lõhn annab vihjeid selle kohta, kes me oleme ja kui terved me tegelikult oleme.

Vana-Kreeka aegadest peale oleme teadnud, et me lõhname teisiti, kui me end halvasti tunneme. Kuigi me toetume tänapäeval vereanalüüsile, kasutasid Vana-Kreeka arstid haiguste diagnoosimiseks lõhna. Nad nuusutasid haiguse kahtlusega inimest ning kui nad ütlesid, et sul on fetor hepaticus (halb maks), tähendas see, et sul võib tekkida maksapuudulikkus.

Kui inimese lõhn oli magus või puuviljane, arvasid arstid, et see tähendab, et seedesüsteemis olevad suhkrud ei lagune ja sellel inimesel on tõenäoliselt diabeet. Teadus on sellest ajast alates näidanud, et iidsetel kreeklastel oli õigus – maksapuudulikkus ja diabeet ning paljud muud haigused, sealhulgas nakkushaigused, annavad hingeõhule omapärase lõhna.

1971. aastal luges Nobeli preemia laureaat keemik Linus Pauling hingeõhus kokku 250 erinevat gaasilist kemikaali. Neid gaasilisi kemikaale nimetatakse lenduvateks orgaanilisteks ühenditeks.

Alates Paulingi avastusest on ka teised teadlased meie hingeõhust avastanud sadu rohkem lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Oleme õppinud, et paljudel neist lenduvatest orgaanilistest ühenditest on iseloomulik lõhn, kuid mõnel on hoopiski selline lõhn, mida meie nina ei suuda tajuda.

Teadlased usuvad, et olenemata sellest, kas lenduvatel orgaanilistel ühenditel on lõhn, mida meie nina suudab tuvastada või mitte, võivad nad avaldada teavet selle kohta, kui terve inimene on.

Šoti mehel oleva Parkinsoni tõve tuvastas tema naine. Pensionil olev meditsiiniõde Joy Milner oli juba aastaid enne diagnoosi saamist veendunud, et tema mehe lõhn on muutunud. See avastus viis lõpuks uuringuteni, mis kaasasid Joy Milneri, et ta teeks kindlaks täpse haiguse lõhna.

Koerad suudavad oma keerukamate haistmisvõimete tõttu nuuskida välja rohkem haigusi kui inimesed. Kuid tehnoloogilised meetodid, nagu analüütilise tööriista massispektromeetria, tuvastavad veelgi peenemaid muutusi lenduvate orgaaniliste ühendite profiilides, mis on seotud soole-, naha- ja hingamisteede haigustega ning neuroloogiliste haigustega nagu Parkinsoni tõbi. Teadlased usuvad, et ühel päeval diagnoositakse mõned haigused lihtsalt seadmesse hingates.

Kust pärinevad lenduvad orgaanilised ühendid?

Hingamine ei ole ainus lenduvate orgaaniliste ühendite allikas kehas. Neid eraldub ka nahast, uriinist ja väljaheitest.

Nahast pärinevad lenduvad orgaanilised ühendid on miljonite nahanäärmete tulemus, mis eemaldavad kehast ainevahetusjääke, aga ka bakterite ja teiste meie nahal elavate mikroobide tekitatud jäätmeid. Higistamine toodab nende bakterite ainevahetuseks täiendavaid toitaineid, mis võib põhjustada eriti tugeva lõhnaga lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Higilõhn moodustab siiski vaid murdosa lenduvate orgaaniliste ühendite lõhnadest.

Meie nahk ja ka meie soolestiku mikrobioomid koosnevad nende mikroobide õrnast tasakaalust. Teadlased arvavad, et need mõjutavad meie tervist, kuid me ei mõista veel palju selle suhte toimimisest.

Erinevalt soolestikust on nahka suhteliselt lihtne uurida – elusalt inimeselt saab nahaproove koguda ilma, et peaks sügavale kehasse sisenema. Teadlased arvavad, et nahalt lenduvad orgaanilised ühendid võivad anda ülevaate sellest, kuidas mikrobioomi bakterid ja inimkeha töötavad koos, et säilitada meie tervist ja kaitsta meid haiguste eest.

Teadusajakirjas Journal of Breath Research avaldatud uuringus tegid teadlased kindlaks, kas nahalt lenduvad orgaanilised ühendid võivad paljastada selle isiku erinevaid omadusi.

Need nahalt lenduvate orgaaniliste ühendite signaalid on tõenäoliselt viis, kuidas koerad inimesi lõhna järgi eristavad.

Teadlased on näidanud, et isased ja emased on eristatavad nahalt lenduvate orgaaniliste ühendite happelisuse järgi. Selle nägemiseks kasutavad teadlased massispektromeetriat, kuna keskmine inimese nina pole nende lenduvate orgaaniliste ühendite tuvastamiseks piisavalt arenenud.

Samuti saab ennustada inimese vanust kuni mõne aasta täpsusega tema nahalt lenduvate orgaaniliste ühendite profiilist. See pole üllatav, arvestades, et oksüdatiivne stress meie kehas suureneb vananedes.

Oksüdatiivne stress tekib siis, kui inimese antioksüdantide tase on madal ja põhjustab meie rakkudele ja organitele pöördumatut kahju. Hiljutised uuringud leidsid selle oksüdatiivse kahjustuse kõrvalsaadusi nahalt lenduvate orgaaniliste ühendite profiilides.

Need lenduvad orgaanilised ühendid ei vastuta mitte ainult isikliku lõhna eest – taimed, putukad ja loomad kasutavad neid suhtluskanalina. Taimed on pidevas dialoogis teiste organismidega, sealhulgas tolmeldajate, teiste taimede ja looduslike vaenlastega, nagu kahjulikud bakterid ja putukad. Selle edasi-tagasi dialoogi jaoks kasutatavaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid nimetatakse feromoonideks.

Mida on teadus armastuse feromoonide kohta näidanud?

Loomariigis on tõendeid, et lenduvad orgaanilised ühendid võivad toimida afrodisiaakumina. Näiteks hiirtel on mikroobid, mis aitavad kaasa eriti haisvale ühendile, mida nimetatakse trimetüülamiiniks, mis võimaldab hiirtel kontrollida potentsiaalse kaaslase liiki. Sigadel ja elevantidel on samuti suguferomoone.

Võimalik, et ka inimesed toodavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid, et meelitada ideaalset elukaaslast. Teadlased ei ole veel täielikult dekodeerinud nahka või muid lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis vabanevad meie kehast. Kuid senised tõendid inimeste armastuse feromoonide kohta on parimal juhul vastuolulised. Üks teooria viitab sellele, et nad läksid kaduma umbes 23 miljonit aastat tagasi, siis kui primaatidel tekkis täisvärvinägemine, ja nad hakkasid paarilise valimisel toetuma hoopiski oma paranenud nägemisele.

Siiski usuvad teadlased, et olenemata sellest, kas inimese feromoonid on olemas või mitte, võivad nahalt lenduvad orgaanilised ühendid paljastada, kes ja kuidas me oleme – näiteks vananemise, toitumise ja vormisoleku, viljakuse ja isegi stressitaseme. Need ühendid sisaldavad ilmselt markereid, mida me saame kasutada oma tervise jälgimiseks ja haiguste diagnoosimiseks.