Pikka aega arvasime, et universum võib olla täiesti juhuslik. Galaktikad paiskusid siia-sinna, nende keskmes keerlesid mustad augud ja kõik muu alates udukogudest ja lõpetades tühimikuga. Lõpmatu ruum, lõpmatu aeg – mustrit pole.
Tellijale
Universumi tumeaine paljastas end tavatul moel (1)
Kuid 1970. aastatel avastasime, et me eksisime sellega. Selgub, et universumil on lõppude lõpuks ikkagi muster ja see on lausa selline, mida me suudame kaardistada. Kogu see muster on üles ehitatud tagaküljele, mida praegu tuntakse kosmilise võrguna. See koosneb peamiselt galaktikatest, gaasist ja tumeainest ning läbib universumit kauni, ämblikulaadse mustriga.
Teadlased tegid hiljuti selle universaalse superstruktuuri kohta tohutu avastuse. Neil õnnestus esimest korda kaudselt «näha» võrgu stringide küljes rippuvaid tumeaine niite. Teadlaste töörühm avaldas teadusajakirjas Nature Astronomy uurimuse, milles kirjeldati üksikasjalikult nende leide.