Tšornobõli hundikarjad on muutunud vähikindlateks

Hunt Foto: Toomas Huik

Aastakümneid on Tšornobõli iseloomustatud kui tohutut ökoloogilist katastroofi (mida see kindlasti oli), kuid viimasel kümnendil on tuumarajatis tundunud üha enam ka enneolematu teadusliku väljavaatega. Tšornobõli suletud tsoonist (CEZ) on nüüdseks saanud 1000 ruutmiili suurune teaduseksperiment, mille käigus eksperdid uurivad ekstreemsetes kõrge kiirguse taseme tingimustes elavate loomade bioloogiat.

Princetoni ülikooli bioloogid Cara Love ja Shane Campbell-Stanton uurisid kümmekond aastat Tšornobõli hunte. 2014. aastal pani nad huntidele GPS- ja kiirgusdosimeetritega kaelarihmad, et mõõta Tšornobõli kiirguse mõju hundi populatsioonile. Aja jooksul nad avastasid, et hundid puutusid pidevalt kokku kiirgusega, mis oli kuus korda suurem kui inimestele lubatud piirmäär.

Hunte on eriti põnev uurida, sest nad on tippkiskjad. Tavaliselt on see ökosüsteemis hea positsioon, aga kiirgusega saastatud keskkonnas peavad nad toituma kiiritatud saakloomadest, kes omakorda toituvad kiiritatud taimedest. Kiirgus on nende jaoks kõikjal.