Maia-Liisa Anton ⟩ Euroopa põllumajanduspoliitika ei ole kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega (8)

teadus.postimees.ee
Copy
Maia-Liisa Anton
Maia-Liisa Anton Foto: TalTech

Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton tutvustas KUKU raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja Eesti keskkonnaorganisatsioonide ettepanekuid, mis saadeti parlamendierakondadele, et need Euroopa Parlamendi valimisplatvormidesse põimida. Anton leiab, et vajame põllumajanduspoliitikat, mis panustab kõrge loodusväärtusega põllumajanduse säilitamisse, mahepõllumajanduse arendamisse, pestitsiidide kasutuse vähendamisse ja elurikkuse kaitsesse.

Keskkonnaühendused rõhutavad, et teadlaste prognoositud kliimamuutuse mõjusid, nagu ägedad kuumalained, me juba tunneme omal nahal ning Euroopa parlamendi liikmetel on siin palju teha, et maailma paremaks muuta. Maia-Liisa Anton leiab, et Euroopa on kindlasti liikumas õiges suunas ja on oma eesmärkidega olnud suureks eeskujuks. Aga kui asi jõuab tegudeni, on neid raskem läbi viia, kui plaane teha.

«Me ju kahjuks näeme, et kui päriselt midagi tegema on vaja hakata, tulevad seal suured takistused ette. Kliimaneutraalsuse 2050 eesmärk oli üsna lihtne, 2030. aasta eesmärgid läksid juba väga palju keerulisemalt ja jälle taheti hakata nii-öelda füüsikaga läbi rääkima, et äkki ikka tegelikult ei peaks nii palju tegema, kui teadus ütleb. Ja kui vaatame nüüd konkreetselt eelnõusid, on kliimapoliitikas kokkulepete tegemine läinud lihtsalt, aga just looduse kaitse osas on kõige suuremad komistused olnud. Pestitsiidide vähendamise eelnõu näiteks lõpuks võeti tagasi just sellepärast, et see lahjendati nii suurel määral ära, et ka eelnõu algsed toetajaid ütlesid, et sellisel kujul sellest eelnõust mitte mingit kasu ei ole. Looduse taastamise eelnõu läks lõpuks läbi, aga suur hulk siduvaid ettepanekuid võeti sealt ikkagi maha. Me oleme rahul, et midagi on tehtud, aga ilmselgelt ei ole see kooskõlas selle teadusliku konsensusega, mida on teha vaja,» leiab Anton.

Põllumehed protesteerivad rohepöörde vastu?

Samal ajal kui ligi pooled Euroopa põllumehed protesteerivad toetuste vähenemise, Ukraina vilja ja mitmete allikate väitel ka rohepöörde kui sellise vastu, on keskkonnaorganisatsioonide üks tähtsam ülesanne viia ühine põllumajanduspoliitika kooskõlla kliimaeesmärkidega, sest tänane poliitika ei suuna põllumajandust jätkusuutlikumale teele.

Maia-Liisa Anton leiab, et vajame põllumajanduspoliitikat, mis panustab kõrge loodusväärtusega põllumajanduse säilitamisse, mahepõllumajanduse arendamisse, pestitsiidide kasutuse vähendamisse ja elurikkuse kaitsesse. Me ikkagi ei taha endale tunnistada, et see, mida praegu teeme, on halb ja kahjulik meile ja tegelikult peame muutma seda, kuidas me põllumajandusega tegeleme.

Kurbloolisus ongi see, et põllumajanduspoliitika tegelikult ei ole kooskõlas Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ja põllumajanduse suurem probleem on negatiivne keskkonnamõju – pestitsiidid on mürgid.

Kommenteerides laiemalt põllumeeste olukorda, ütleb Anton, et peame kõigepealt aru saama, mille vastu täpselt põllumehed protestivad. «Me just rääkisime, et, pestitsiidide piiramise ettepanek võeti põhimõtteliselt tagasi. Kui vaatame praegust ühist põllumajanduspoliitikat, ei ole see tegelikult isegi kooskõlas Euroopa Liidu enda talust-taldrikule-strateegiaga, mida võiks pidada selliseks rohelisemaks suundumuseks.»

«Kurbloolisus ongi see, et põllumajanduspoliitika tegelikult ei ole kooskõlas Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ja põllumajanduse puhul on kliima üks kitsas teema, aga tegelikult ju põllumajanduse suurem probleem on negatiivne keskkonnamõju – pestitsiidid on mürgid. Ärme unusta, et need on päriselt mürgid, mis tapavad liike,» sõnas Anton saates Ilmaparandaja.

Liigne väetiste kasutamine tekitab palju probleeme veekogudes, mis võivad päädida isegi joogivee lämmastikuga saastumisega, mis omakorda võib olla vähkitekitava mõjuga inimestele. «Me teame seda, et näiteks põllumeeste endi hulgas on vähk ja muud haigused rohkem levinud just sellepärast, et nad puutuvad nende mürkidega ja selle ebatervisliku keskkonnaga kokku. Minu küsimus on ikkagi, kas see on see, mille nimel me tegelikult võitleme,» on Anton mures.

Muu hulgas on murekoht väiketalunike kadumine

Ühtne Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on väga keeruline ja kompleksne teema. Muu hulgas on murekoht väiketalunike kadumine, mida Antoni sõnul on Euroopa põllumajanduspoliitika senimaani aina soodustanud. «Kui me põllumajanduspoliitikast räägime, on selle keskkonnasõbralikumaks tegemine vaid üks asi, kuid see ei ole ainus probleem. Kui me aga lahendustena näeme väga kõrgtehnoloogilisi ja investeerimismahukaid protsesse, võivad need tegelikult saada samamoodi saatuslikuks väiketalunikele, kes ei suuda selle väga suure tehnologiseeritusega kaasas käia. Põllumajandus on tegelikult üks teema, millest  peaksime rohkem rääkima ja esitama erinevaid küsimusi. Kui vaatame näiteks toidu hinda, siis: kui palju sellest jõuab põllumeheni, kui palju sellest jääb nii-öelda toidu töötlejale ja kui palju sellest jääb poodi. Põllumjanduspoliitika on järjekordselt üks valdkond, kus häid ja kiireid lahendusi ei ole. Aga see ei tähenda, et me ei peaks selle valdkonnaga tegelema, sest süüa me kõik tahame,» on Anton veendunud.

Põllumajandus on kliimamuutustest ja keskkonnakriisist väga ohustatud. Seda on näha juba Lõuna-Euroopas, kus on oliivisaagid praktiliselt hävinud ning on tugev veepuudus. Seda on näha ka Eestis, kus aastane saagirikkus on iga aastaga vähem etteplaneeritav.

Keskkonnaorganisatsioonide soovitused

Alates Euroopa rohelise kokkuleppe käivitamisest 2019. aastal on globaalse kliimakriisi ja elurikkuse kriisi ohjeldamine muutunud tähtsamaks kui kunagi varem. 2023. aasta oli mõõtmisajaloo kuumim aasta. Planeeti räsisid ulatuslikud metsatulekahjud, üleujutused ja kuumalained, samuti üha süvenev elurikkuse kadu. Viimastel aastatel maailma raputanud pandeemia ning Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas on olemasolevaid kriise veelgi süvendanud ning rebestanud sügavamaks sotsiaalmajanduslikud lõhed ühiskonnas. Nende väljakutsetega toimetulemiseks peab Euroopa Liit keskenduma rohelisele üleminekule, mis oleks samal ajal sotsiaalselt õiglane, õigeaegne ja elurikkust toetav.

Keskkonnaühenduste soovitused erakondadele Euroopa Parlamendi valimiste eel leiab siit: eko.org.ee/tegevus/ep-valimised-2024.

Intervjuu tegi Mart Valner.

Kuula saadet:

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles