VAAT MIS VÄLJA TULI ⟩ Meie närvisüsteem arenes võimsaks miljonite aastate eest põetud viirushaiguse tõttu

Müeliinikiht keerdununa ümber neuroni. Transmissioonelektronmikroskoobiga loodud fotod. Foto: Wikimedia Commons

Iidsed, sadade miljonite aastate tagust elu mõjutanud patogeenid on kujundanud praegustes liikides välja omadused, milleta ei meil, inimestel, ega teistelgi selgroogsetel poleks kiirelt reageerivat närvisüsteemi. Küll mitte kõigi, aga vähemalt osa haigustega käib kaasas ka võime teha märkimisväärne hüpe evolutsioonipuu võras.

Ajakirjas Cell avaldatud uuring heidab valgust ühele neuroteaduse põhiküsimusele: kuidas arenes välja müeliin, see elutähtis komponent meie närvisüsteemis, mis võimaldab elektriimpulssidel kiiremini liikuda? Uurimus viitab sellele, et vastus peitub sadu miljoneid aastaid tagasi meie esivanemaid nakatanud retroviirustes.
 

Müeliin, rasvkoest koosnev isolatsioonikiht, mis ümbritseb närve, on kriitilise tähtsusega meie kaugele arenenud ajude ja suureks kasvanud kehade evolutsioonis. Tanay Ghoshi ja tema töörühm Robin Franklini juhtimisel Altos Labs-Cambridge'i teadusinstituudist avastasid, et müeliini tootmiseks hädavajaliku geenijärjestuse päritolu peitub retroviirustes. See järjestus, mida uurijad nimetavad retromüeliiniks, on tänapäeva imetajate, kahepaiksete ja kalade genoomides.
Müeliinikiht, mis ümbritseb spiraalsena keerdunult närvikiude, tagab selle, et närviimpulss levib kiiremini ja ka kaugemale, kui katmata närvikius see toimuks. Vahet iseloomustab järgmine video (Wikimedia Commons):