/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/13/15883637t1h6b1f.jpg)
Teadlaste väitel võib Saksamaal Läänemere ranniku lähedalt merest avastatud kiviaegne müür olla vanim teadaolev inimeste ehitatud megastruktuur Euroopas. Objekt laiub peaaegu kilomeetri ulatuses Saksamaa rannikul ja võis ääristada kunagise järve kallast, kirjutab sciencealert.com.
Müür asub Mecklenburgi lahes. See avastati juhuslikult, kui teadlased kasutasid umbes 10 km kaugusel avamerel uurimislaevalt mitmekihilist sonarisüsteemi.
Blinkerwalliks nimetatud ehitise lähemal uurimisel tuvastati umbes 1400 väiksemat kivi, mis näib olevat paigutatud ligi 300 suurema kivihunniku ühendamiseks. Paljud neist kividest olid liiga rasked, et inimesed oleksid neid ise liigutada suutnud.
Enamasti alla ühe meetri kõrguse müüri nurk muudab suunda, kui see läheb kokku suuremate paekividega, mis viitab sellele, et väiksemate kivide kuhjad on paigutatud tahtlikult, et neid omavahel siduda. Kokku kaaluvad müüri kivid arvatavasti üle 142 tonni.
Müür on 21 meetri sügavusel vee all, kuid teadlased usuvad, et selle ehitasid jahimehed-korilased järve või soo ääres olevale maale rohkem kui 10 000 aastat tagasi.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/13/15883639t1h8fc6.jpg)
Kuigi müüri otstarvet on raske tuvastada, kahtlustavad teadlased, et see oli jahimeestele abiks põhjapõdrakarjade või piisonite ajamisel.
Leibnizi Läänemere-uuringute instituudi teadlane Jacob Geersen arvab: «Idee oli luua kunstlik kitsaskoht teise seina või järve kaldaga. Kui loomadele jahti peetakse, järgivad nad neid ehitisi, ega püüa neist üle hüpata.»
Teise võimalusena võis müür suunata loomad lähedalasuvasse järve, mis pidurdas kariloomi ja tegi neist inimeste jaoks, kes varitsesid oda või vibu ja nooltega kanuudes, kerge saagi.
See ei olegi nii imelik mõte. Sadu hiiglaslikke kivikonstruktsioone on leitud üle maailma Saudi Araabia kõrbest kuni Kesk-Aasiani. Teadlased usuvad, et neid müüre kasutati ka loomakarjade juhtimiseks, et neid oleks lihtsam küttida.
Teadlaste hinnangul on ebatõenäoline, et Blinkerwall oli kalatamm, sest teadlased ei leidnud seal olevat ühtegi vooluveekogu. Samuti ei oleks see sobinud rannakaitse otstarbeks, sest 2 meetrit on rannakindlustuse jaoks liiga kitsas. Ka sadama rajamine on nende sõnul ebatõenäoline, sest inimesed, kes asustasid seda piirkonda üle 10 000 aasta tagasi, ei tegelenud tõenäoliselt meresõiduga.
971 meetri pikkuse müüri suuruse ja kuju põhjal peavad Geersen ja tema kolleegid ebatõenäoliseks, et see tekkis looduslike protsesside, näiteks tohutu tsunami või liikuva liustiku tagajärjel.
Kui müür oli iidne jahitee, siis ehitati see tõenäoliselt rohkem kui 10 000 aastat tagasi ja uppus merepinna tõusu tõttu umbes 8500 aastat tagasi, arvavad teadlased.
Sellest ajast alates on see jäänud veepinna alla suhteliselt puutumatul kujul, mis muudab selle inimajaloo mõistmise kohalt väärtuslikuks allikaks.