Tähtsad hetked inseneriüliõpilase elus: valikud, kahtlused, võitlus ja rõõm

Maia-Liisa Veldi: iseenda eest on vaja pidevalt seista, eriti võistlustel, kus maailma tipud hindavad su disaini ning üritavad leida igasuguseid vigu ja tähelepanematusi. Foto: erakogu / Taltech

Ühe inseneri karjäär koosneb hetkedest: on raskemaid ja lihtsamaid silmapilke. Eesti tudengivormeli tiimi liige ja tehnikaülikooli tudeng Maia-Liisa Veldi jagab eile tähistatud naisteadlaste päeva puhul tähtsaid hetki oma elus.

Valikuhetk

Tudengivormelis on põhiülesanne igapäevaselt valikuid teha, nagu iga inseneriameti puhul. Ilmselt üks kõige olulisemaid valikuid on akupaki (elektrivormeli energiaallika) projekteerimisel, et milliseid elemente kasutada. See mõjutab tervet hooaega ja määrab, palju energiat on meil kulutada ning kui efektiivne energiakasutus on.

Selgushetk

Kõige toredam selgushetk oli, kui avastasin, kui väga mulle meeldib inseneriamet ning sain kinnitust, et sisetunne oli õige. Tulen tõesti iga päev hea meelega kontorisse, et oma projektiga tegeleda ning anda endast kõik, et lõpptoode hea tuleks.

Kahtlushetk

Olen tudengivormelis juba teist hooaega ning vastutus on sellel hooajal tõusnud tohutult, minnes juhtmestuselt (juhtmete kogum, mis ühendab kogu madalpinge elektroonika) üle akupaki eest vastutajaks. Pidevalt kahtlen, kas minu disain on ikka parim. Siiski, kõige suurem kahtlushetk oli hooaja alguses – kas olen ikka kõige parem akupakki tegema. Nüüd tõestangi eelkõige endale, et jah olen küll.

Murdehetk

Murdehetki on omajagu, eriti see hooaeg, kus peaaegu kõik pole läinud nii nagu plaanitud. Kõige raskem hetk siiani oli siis, kui hooaja alguses mõned ideed, mida soovisin see hooaeg sisse tuua, kukkusid läbi ning pidin hoopis eelmise aasta lahendusi edasi arendama.

Tüdimushetk

Tüdimushetki pole niivõrd palju olnud, aga päris tüütu on teha analüüsi oma geomeetriaga ning see kohe ei toimi.

Taasleidmishetk

Minu taasleidmishetkeks võib ilmselt lugeda seda, kui avastasin, kui raske akupaki disainimine tegelikult on. Teadsin, et lihtne see pole, aga tol hetkel sain päriselt aru, kui mahukas ja keeruline töö see on. See tõi ikka korralikult maa peale tagasi.

Võitlushetk

Iseenda eest on vaja pidevalt seista, eriti võistlustel, kus maailma tipud hindavad su disaini ning üritavad leida igasuguseid vigu ja tähelepanematusi. Võistlustel on üks aladest disaini kaitsmine, mis oli üks mu lemmikaladest. Nendel hetkedel tundsin, et võitlen nii enda kui ka kogu tiimi eest.

Ohkehetk

Ohkehetki tekkis juhtmestuses üpris palju, kuna tegin vahel lolle kiirustamisvigu. Näiteks korra panin kiirustades võistlusreisil pistiku valepidi sisse ning päris mitme trükkplaadi kaitsmed põlesid läbi. Pärast seda oli päris suur ohkehetk, et kuidas on võimalik midagi nii lihtsat nii valesti teha.

Rõõmuhetk

Rõõmuhetki on isegi päris mitu. Esimene oli siis, kui nägin eelmise hooaja vormelit esimest korda sõitmas, see oli oluline hetk, sest nägin oma silmaga, et kogu töö pole olnud ilmaasjata. Teine oluline rõõmuhetk oli, kui võitsime Ungaris disaini kaitsmise, tehes sellega oma tiimi ajalugu.