/nginx/o/2024/02/10/15878790t1hab86.jpg)
Neljajalgsete kalade kivistised, mis on leitud Austraaliast, aitavad lahendada ka seda, kuidas elusolendid ookeaneist kuivale maale kolisid ja õhku hingama õppisid. Imetabaseid elusolendeid, kel sellest ammusest, pea 400 miljoni aasta tagusest ajast jäänud omadusi veel alles, on näiteks kopskalad, kes saavad hingata nii õhku kui vees lahustunud hapnikku.
Rohkem kui 380 miljonit aastat tagasi valvas üks sihvakas ja õhku hingav röövkala Kesk-Austraalia jõgede voogusid. Tänapäeval on nende jõgede setted muutunud kaugel sisemaal asuvateks punase liivakivi paljanditeks. Tõsi, ka Austraalia paiknes ise siis sootuks põhjapoolkeral ja mandrilaamade liikumise tulemusena nihkunud Austraalia praegusele kohale lõunapoolkeral.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)