Storax Sedani maa-alune tuumakatsetus 6. juulil 1962 Nevada kõrbes. 104 kt lõhkejõuga seadme plahvatusega uuriti, kas tuumapomme saab kasutada ka mittesõjalisel eesmärgil – kaevanduste ja veehoidlate loomiseks.
Storax Sedani maa-alune tuumakatsetus 6. juulil 1962 Nevada kõrbes. 104 kt lõhkejõuga seadme plahvatusega uuriti, kas tuumapomme saab kasutada ka mittesõjalisel eesmärgil – kaevanduste ja veehoidlate loomiseks. Foto: Wikimedia Commons

Austraalia teadlased on välja töötanud revolutsioonilise meetodi, mis tuvastab tuumakatsetused 99-protsendilise täpsusega. Alates 1945. aastast, mil maailm koges esimest korda aatompommi kurja väge, on kaheksa riiki – USA, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan ja Põhja-Korea – sooritanud üle kahe tuhande tuumarelvakatsetuse. Selle aja jooksul on tuumakatsetuste jälgimine muutunud üha keerulisemaks, eriti arvestades, et kaasaegsed katsetused toimuvad maa all, jäädes sageli avastamata peale seismiliste lainete, mida need tekitavad.