/nginx/o/2023/07/17/15460372t1haa78.jpg)
/nginx/o/2024/02/08/15875025t1h8c27.jpg)
Kui kaasaegsed inimesed esimest korda Euroopasse elama asusid, läksid nad otse külma põhja poole. Saksamaal tehtud väljakaevamised paigutasid meie liigid sellesse piirkonda vähemalt 45 000 aastat tagasi – see toetab ka varasemaid väiteid, et meie esivanemad asusid vahetult pärast seda Suurbritanniasse ümber.
«Meie esivanemad sattusid maastikku, mis oli üsna vaenulik,» ütles Saksamaal, Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi professor Jean-Jacques Hublin. «Kliima oli sel ajal nagu tänapäeva Põhja-Soomes.»
Kaasaegsed inimesed (Homo sapiens) on kõige uuemad hominiinid, kes Euroopasse püsivalt elama asunud on, umbes 45 000 aastat tagasi. Enne seda olid mandrit sadu tuhandeid aastaid domineerinud neandertallased, kes kadusid umbes 40 000 aastat tagasi. Kaasaegsed inimesed ja neandertallased võisid elada Prantsusmaal ja Hispaanias samal ajal kuskil 1400-2900 aastat.
Uuring avaldati teadusajakirjas Nature.
«Kõigi arhailiste inimeste asendamine Homo sapiensiga toimus kogu Euraasias 50 000-40 000 aastat tagasi,» ütles Hublin. See oli otsustav periood, sest miljoneid aastaid oli koos eksisteerinud mitu hominiini, kuid nüüd jäi ellu vaid üks.
«See on algus ühele liigile, mis vallutab kõik võimalikud elamiskõlblikud nišid Maal,» ütles Hublin. «Me teame, et see juhtus... aga me ei tea, miks ja kuidas.»
Üleminekuperiood on siiani suur saladus. Sellest perioodist on pärit teatud tüüpi kiviesemeid, mida võisid valmistada neandertallased või kaasaegsed inimesed. Üks kiviese, mida leidus Põhja-Euroopas mitmes kohas, on tuntud kui Lincombian-Ranisian-Jerzmanowician (LRJ) ja sellel on pikad lehekujulised otsad, mis võisid olla kinnitatud odade otsa. Neid ei leitud kunagi koos kindlalt tuvastatud hominiini luudega. «Meil pole aimugi, kes need valmis tegi,» ütles Hublin.
Selle väljaselgitamiseks külastas ta koos kolleegidega mitut asukohta, kust oli leitud LRJ esemeid. Kahjuks olid varasemad arheoloogid leiukohti eelnevate kaevamismeetoditega kahjustanud. Erandiks oli koobas nimega Ilsenhöhle, mis asub Saksamaal Ranise lähedal. See varises kokku tuhandeid aastaid tagasi, nii et esialgsed väljakaevamised, mis tehti 1930. aastatel, olid keerulised ja osa leiukohast jäi kontrollimata. Hublin ja tema meeskond läksid seda uuesti uurima ning kaevasid sügava šahti õige settekihini.
/nginx/o/2024/02/08/15875020t1h90b8.jpg)
Nad leidsid mitmeid luutükke, mis olid setetesse mattunud. Samuti uurisid nad uuesti sarnaseid fragmente algsetest väljakaevamistest. Analüüsides luudes leiduvat kollageenivalku, tegid nad kindlaks, et 13 valku kuulus hominiinidele. Nende täpsemaks tuvastamiseks eraldas meeskond 11 fragmendist mitokondriaalse DNA, mille inimesed pärivad ainult oma emadelt. «Need luud, mis me sealt leidsime, kuuluvad Homo sapiensile,» ütles Hublin.
Hollandi Leideni ülikooli professor Marie Soressi ütles, et teadlaste kasutatud tehnikad olid tipptasemel. Soressi tahab näha ka tuuma DNAd, sest ta arvab, et isendid võisid olla ka hübriidid neandertallaste isadega. See on miski, mida mitokondriaalne DNA ei näitaks. Siiski ütles ta, et selline hübriid on väga ebatõenäoline.
Aeg, mil H. sapiens Ilsenhöhles elas, sobib teiste tõenditega. Hublini töörühm leidis varem, et tänapäeva inimesed elasid Bulgaarias Bacho Kiro koopas umbes 45 000 aastat tagasi. Ilsenhöhle asub aga palju rohkem põhja pool.
Teises uuringus kasutasid Hublini kolleegid säilinud hobuse hammastelt saadud keemilisi tõendeid, et näidata, et kliima selles Saksamaa osas oli 45 000-43 000 aastat tagasi külm. 2014. aastal näitas Hublini töörühm, et 43 500 aastat tagasi elasid kaasaegsed inimesed Austrias, Willendorfis, mis asub Alpidest põhja pool ja üpriski külmas keskkonnas.
Kolmandas uuringus uuriti Ilsenhöhle loomaluid, millest selgus, et koopat asustasid enamasti koopakarud ja hüäänid. See annab meile teada, et tänapäeva inimesed elasid seal lühikest aega, ja viitab väikeste rühmade kiirele «okupatsioonile», ütles Soressi.
Sarnaseid väiteid on esitatud ka Grotte Mandrini koopa kohta Prantsusmaal, mida võisid hetkeks asustada nüüdisinimesed 54 000 aastat tagasi, enne kui neandertallased selle koha tagasi vallutasid.
Nüüd, kui Ilsenhöhle LRJ tööriistu tänapäevaste inimestega seostatakse, on mõistlik eeldada, et H. sapiens valmistas ka teisi LRJ esemeid, ütles Hublin. See tähendab, et tänapäeva inimesed jõudsid Suurbritanniasse varakult. Osa Inglismaal asuvast Kents Cavernist leitud lõualuust oli esialgselt kindlaks tehtud, et see pärineb tänapäevaselt inimeselt ja pärineb umbes 43 000 aasta tagusest ajast ning see leiti koos LRJ esemetega.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Annika Helena Siimon.